Manalateele läinud professor Aino Järvesoo süda valutas eesti rahva püsimajäämise pärast viimsete elupäevadeni: jaanuari lõpunädalaid täitis töö erakondade esimeestele mõeldud avaliku pöördumise kallal.
F; Postimees
Leedi, kes aitas ilma sündida 150 lapsel Aino Järvesoo viimne läkitus Juhtkiri: Aino lapsed Suri professor Aino Järvesoo «Ta oli rahul, et pöördumise tekst on hästi õnnestunud, ning oli rahul selle vormilise küljega,» vahendab Järvesoo perekonnasõber ja üliõpilasseltsi Liivika vilistlane Olev Saks reedese, viimseks jäänud telefonikõne sisu.
Juba pöördumist koostades oli Järvesoo avaldanud arvamust, et selle ilmumine võib tal jääda nägemata. Pöördumine jõudis eelmisel nädalal Postimehe toimetusse ning pidi Järvesoo soovi järgi ilmuma 8. veebruari lehes.
Saks ütles, et septembris 92-aastaseks saanud Aino Järvesoo luges pidevalt ajalehti, kogus erinevatest allikatest andmeid, ehkki tervis järk-järgult halvenes.
Nurjunud iibefoorum
Septembris tulid Järvesoo kutsel Tartusse demograafiafoorumiks «Viimane eestlane» kokku Eesti erakondade esindajad, et anda vastus küsimusele - kuidas päästa eesti rahvas.
Pärast kõigi ärakuulamist ei jäänud Järvesoo kuulduga rahule. «Ma palusin rääkida, milline on erakondade programm rahva hääbumise peatamiseks, nemad aga rääkisid ei tea mida. Teemast täiesti mööda,» leidis foorumi kokkukutsuja.
«Tema arvamus oli, et poliitikud ei valuta südant eesti rahva püsimajäämise, vaid üksnes selle nimel, et ise püsima jääda,» selgitas Saks.
Kui Järvesoo tuli välja algatusega, et iga laps saaks kuus 1000 krooni, suhtusid poliitikud sellesse enam kui leigelt. Valimiste eel muutus Järvesoo idee aga nii ihaldusväärseks, et erakondade vahel oli isegi konkurents, kes selle esimesena enda valimisvankrit vedama suudab rakendada.
Järvesoolt möödunud aasta lõpul viimase intervjuu võtnud Kuku raadio reporter Ago Pärtelpoeg päris temalt, kuidas ta suhtub sellesse, et algul algatusse leigelt suhtunud poliitikud valimiste eel nii põlema läksid.
«Ta ei tahtnud kellegi kohta kurjalt öelda,» meenutab Pärtelpoeg. «Ütles, et ega see idee ei ole tema monopol.»
Samas intervjuus meenutas Järvesoo kohtumist ühe erakonna liidriga. Mees kuulanud paar minutit vanaproua juttu ning öelnud siis: proua, kas teil tõesti pole millestki muust rääkida? Erakonna liidri nime jättis Järvesoo siis enda teada ning viis selle nüüd kaasa.
Poliitikuis pettunud
Aastaid Järvesoo majapidajannana teeninud Silvia Nurme tunnistab, et pärast suuraktsiooni ning sellele poliitilistes ringkondades osaks saanud leiget vastuvõttu oli Järvesoo kibestunud.
Majapidajanna sai viimse kutse Järvesoo juurde keset ööd, mil vanaproua palus keeta kakaod ning siis tule kustutada. Hommikul, kui ta Järvesood äratama läks, oli vanadaam igaveseks uinunud.
Testamendijärgse soovi kohaselt ei korraldata Aino Järvesoo matust ega ärasaatmist, samuti ei soovinud ta pärgi ega järelehüüdeid.
Aino Järvesoo (23.9.1910 - 2.2.2003)
• Lõpetanud Tartu Ülikooli 1938. aastal etnograafia erialal ja Tallinna kunstikooli 1944.
• Pages 1944. aastal koos abikaasa Elmar Järvesooga Saksamaale, sealt viis aastat hiljem Ameerika Ühendriikidesse. Töötas Massachusettsi ülikoolis kunstipedagoogika professorina. Kogu pagulusaja oli tegev eesti kultuuri tutvustamisel.
• Kodumaad külastas ta pärast pikka vaheaega uuesti 1974. aastal ning reisis edaspidi siia peaaegu igal aastal. Tema esimene heategevusprojekt oli Tallinnas Harku järve äärde ehitatud luterlik kirik.
• 1996. aastal asus elama Tartusse Baeri tänavale üliõpilasselts Liivikale ostetud majja. Kinkis maja ka Eesti Naisüliõpilaste Seltsile ning muretses ruumid Tartu Ülikooli maaliosakonnale. Nelja miljoni krooniga lõi ta Tartu Ülikooli juurde oma abikaasa Elmar Järvesoo mälestusfondi. Fondi eesmärk on aidata kaasa Eesti rahvastiku ja tema tervisliku seisundi taastamisele.
• Annetas lastetute perede kunstviljastamise projekti kolm miljonit krooni.
• Algatus «Igale lapsele 1000 krooni» kestis kolm aastat ning läks Järvesoole maksma ligi miljon krooni.
• Testamendi täitja Olev Saksa sõnul annetas Järvesoo heategevaks otstarbeks paarkümmend miljonit krooni.
