Möödunud neljapäeval toimus Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli korraldusel Tartu College'i saalis Paavo Loosbergi loeng "Aino Kallas briti ajakirjanduse peeglis 1920.-1930. aastail", mida täiendati slaididega.
Tagasihoidliku osavõtuga õhtu avas prof. Tiina Kirss, tutvustades lühidalt Toronto eesti ühiskonnas tuntud ja igas ainevallas kodus olevat meest, kes näitab, mida ta ajalehtede lõigetest leidis, mis Londoni Eesti suursaadiku Oskar Kallase korraldusel Inglismaal säilitati ja on nüüd osutunud üllatavalt väärtuslikuks ajaloomaterjaliks. Paavo Loosberg ütles alustuseks, et tema ettekanne koosneb kolmest osast. Esmalt annab tagapõhja inglise ajakirjandusele ja kirjandusele 20. sajandi algul. Siis kasutab allikmaterjalina Eesti Keskarhiivis leiduvaid mikrofilme, milline tegevus toimubki P. Loosbergi juhendusel.
Kolmandaks käsitleb Aino Kallase isikut inglise ajakirjanduses aastail 1923-1934. Lühipilt inglise majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast näitas ümberhinnanguid 20. sajandi trükisõnas, mis muutus avatumaks ja otsekohesemaks, kirjanduses "georgian" stiil andis ruumi "edwardian" stiilile, kus vormi rangus muutus painduvamaks. Eestvedajaks sai satiiriline, tundeküllane ja liberaalne kirjanik John Galsworthy, kelle teosed, eriti "The Forsyte Saga" tegi kirjaniku populaarseks nii alam-kui ka ülemklassi hulgas.
Eesti Keskarhiivis on eestiaineline ajalehtede kogu aastaist 1923-1968.Enamuses on liimitud lõigetena raamatusse ja varustatud ajalehe nime ja kuupäevaga.
Põhjalik on ka 1. detsembri 1924. a. mässu kirjeldus, kus uudiseks on see, et Leningradi ajaleht kirjutas juba kolm päeva enne riigipööret sellest reportaazhi. Aasta 2000 detsembrist viie kuu jooksul sai mikrofilmitud see kogu 35 mm mikrofilmile, mis andis 11 rulli filmi, igas ca 650 võtet, kokku üle 7000 lehekülje Eesti ajalugu. Sellest oli valitud seekordse loengu pealkiri, kus on 424 korral käsitletud Aino Kallast.
Dr. Oskar Kallas määrati 1922. a. Eesti suursaadikuks Londonisse ja ta püsis sel kohal kuni pensionile minekuni 1934.a. Abikaasa Aino sai väljapaistvaks kujuks Londoni diplomaatide seltskonnas ja tuntuks ka kirjanikuna, kes oma perega töötas igati Eesti tutvustamisel. Ta sai kuulsaks diplomaatide vastuvõttudel ja oli osav neid ise korraldama, kus tema naiselikku sarmi eriti hinnati.
Neis kokkutulekuis hakkas Londoni kirjanduslik ringkond tema lühijuttude loomingut hindama, millest esimesena ilmus "Valge laev", millele eessõna kirjutas J. Galsworthy. Kirjanduslikku tähelepanu tõid üle Inglismaa ulatuvad kirjandusõhtute seeriad, kus ta tutvustas Eesti ajalugu ja oma loomingut. Ka jälgis ta ajalehtede lugejakirju ja selgitas probleemi,mis mõned ebasõbralikud inimesed olid tõstnud. Eriti aktiivne oli ta Rahvusvahelise Naisliidu tegevuses.
Edasi ilmusid raamatud "Surmav Eros", kus olid jutustused "Barbara von Tiesenhusen" ja "Reigi õpetaja", mis sai ühe Soome Kirjanduse seltsi viiest auhinnast. Kirjanduslik looming valmis Kassaril, kuhu ta aastati tööle asus. Veel ilmusid "Hundimõrsja" ja "Püha jõe kättemaks".
Oma novellikogudega arvestati teda esimese kolme-nelja lühijuttude autorite kilda ja ta sai meelisnime "The Island Novelist".
1934. aastal Oskar Kallas läks erru ja lahkus 1. juunil Londonist.Evening Standard ütleb sel puhul: "Ta võlgneb palju tänu oma populaarsuse eest oma naisele". Aino oskas kogu oma pere siduda Eestit tutvustava tegevusega, riietades tütredki rahvarõivaisse tähelepanu äratamiseks.
Paavo Loosberg on osavalt neid kolme aspekti oma loengus käsitlenud, mis näitab vanade ajalehelõigete kui dokumentide väärtust ja veel kõike muud, mis neis võib leiduda. Kõik need leiduvad nüüd mikrofilmituna Eesti Keskarhiivis.
Lõpuks tänas kõneleja Endel Ainsaart ja teisi, kes Eesti Keskarhiivis on mikrofilmijaina töötanud.
Hannes Oja
Aino Kallas briti ajakirjanduses
Eestlased Kanadas | 27 Nov 2001 | EWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
