Kuulutus, mis sinimustvalge klahviga kutsus klaviatuurile vajutama, tõi kokku 29. märtsil eesti keele algajate kursuse huvilised Toronto Eesti Täienduskooli kaugprogrammis.
Kooli lastevanemate komitee esimehe Linda Soolepa kooli üldtutvustuse järel tutvus keeleõpetaja Kristina Lepik oma uute õpilastega virtuaalselt ekraani vahendusel. Kaksteist kursusel osalejat tutvustasid ennast lühidalt inglise keeles. Kindlasti oskavad nad kursuse lõpuks juba ka eesti keeles lauseid kokku panna. See programm on teine osa algajate kursusest.
Keelehuvilisi oli Briti Kolumbiast, Ontariost, Albertast, Torontost, Hamiltonist, Pickeringist ja naaberriigist USAst. Paljudel vanavanemad, vanemad ja abikaasad eesti juurtega, mitmel varasem tutvus tehtud soome keelega, eesti kunsti ja kultuuriga ning varasem õppekogemus algajana. Kõiki aga ühendamas sügav huvi eesti keele õppimise ja rääkimise vastu.
Kuuenädalane kursus on intensiivne õppeperiood, aga keele õppimisel tuleb kasuks ka vastavas keelekeskkonnas viibimine, saadete kuulamine ja ajalehe lugemine. Vaata sotsiaalmeedias pealkirju, reklaame, mis toovad esile uusi sõnu ja päevakohaseid ütlusi.
Juba esimeses tunnis loevad keeleõpilased ette küsimusi teistele ja koheselt ka tõlgivad ja vastavad küsimustele niipalju, kui juba oskavad.
Kas- küsimused on tihtikasutatavad üldküsilausetena eesti keeles. Saab vastata lühidalt ,,jaa“ või ,,ei“. Õpetaja soovituse kohaselt püüavad keeleõpilased vastata täislausega, kasutades samu sõnu, mis küsimuseski.
Kas saite aru? Kas on küsimusi? Kas on juba kaks tundi möödas? Kas jätkame järgmisel korral? Kas, kass, kaas, kast, kaste, kas te - need on eesti keele sõnad sarnased kujult, aga sisult erinevad. Palju vaja meelde jätta sõnatagavara heaks.
Vajutad klahvile ja keeleuks sulgub ekraanil. Inimese aju ragistab edasi uusi eesti keele sõnu pingsalt meeles hoides.
Kursuse esimeses tunnis
Eda Oja
