2020. aastal Loomingus ilmunud luulest tõsteti esile Kruusa Kalju poeesiat, millest siinkohal pakume mõned näited autori esituses.
Proosaauhinna pälvis Kai Aareleid novelliga "Vikerkaar", kus vanas heas kirjanike maja musta laega saalis sünnivad müstilised lood, mis ulatuvad väidetavalt tagasi aastasse 1972 ja puudutavad otsapidi ka ajakirja Looming. "Mulle on isegi mõni kirjandusteadlane tulnud ütlema või küsima, et kuidas sellega ikkagi on, et mis numbris see täpselt oli ja miks ta seda ei leia. Et kui sellise fiktsiooniga hakkama saad, siis ongi õnnestunud see lugu, mille sa oled kirja pannud," kommenteeris Aareleid.
Mart Velsker sai kriitika auhinna Loomingus ilmunud arvustusega "Kuuleb oma mõtete keelt", mis analüüsib Tõnis Vilu loomingut läbi luulekogu "Tundekasvatus. Jaapani surmaluuletused". "Sõltub autorist, aga antud juhul küll on see tervikuloomise taotlus väga ilmne ja see kuidagimoodi Jaapani teema kaudu luuakse," rääkis Velsker. "Ta kirjutab viisil, mida varasemas Eesti luules nii väga leida ei ole. Mind köidab ka see, kuidas ta väga isiklikke teemasid, sellist isiklikku katkiolekutunnet suudab teiste teemade sekka siduda. Ja loomulikult köidab tema keelekasutus."
Tunnustuse pälvisid ka Linnar Priimägi artikliga "Keele hääled. Neli lühiesseed" ning Jaan Sudak kirjutisega "Kiri Kotkajärvelt Tõnu Õnnepalule".
https://kultuur.err.ee/1608181...