Maikuu viimasel nädalalõpul kogunesid ajalehtede toimetajad, reporterid ja meediaeksperdid Montrealis toimunud Kanada Ajakirjanike Assotsiatsiooni aastakonverentsile. Arutati sotsiaalvõrgustike mõju uudiste kogumisele ja esitamisele meedias. Kuidas tagada blogides, Facebookis, Twitteris jm edastatavate uudiste usaldusväärsust? Kuidas teha kindlaks, kas tegemist on autentse infoga või mõne „siristaja“ fantaasiaga?

Delegaadid leidsid üksmeelselt, et mitte ainult nendel, vaid ka ametlikel uudisteorganisatsioonidel on üha raskem selles segaduses orienteeruda ja lugejatele usaldusväärseid uudiseid pakkuda.
Meediakorporatsiooni Troy kommentaator Terry Field tõstab oma 4. juunil ilmunud arvamusloos „Ajalehtede tulevik tekitab segadust“ konverentsil peetud ettekannetest esile kaht ja analüüsib neid.
Globe and Mail’i patoimetaja John Stackhouse’i hinnangul on paberlehtede saatus otsustatud – need kaovad. Küsimus on ainult – millal? Peatoimetaja lisas, et Globe and Mail’i paberversiooni püütakse kujundada ümber nii, et see rahuldaks paremini võrguversiooni lugejaid ja viimaste huve silmas pidades.
Hiljutiste rahutuste ajal Tai kuningriigis oli Globe’i reporter Mark MacKinnon Bangkoki tänavail, kust ta edastas blogi ja Twitter’i kaudu pidevalt uudiseid. Field’i huvitab, milline oli lugejate-kuulajate reaktsioon sellele uudsele meetodile. Peatoimetaja paraku seda ei kommenteerinud.
Pole kahtlust, noorem lugejaskond läheb uuendustega meelsasti kaasa. Aga vanemad?
Sotsiaalvõrgustikes edastatav info on sageli mina-keskne, kus kõhklusteta paljastatakse oma isikut audientsi ligimeelitamise ja kontaktide loomise nimel.

Vancover Sun’i tegevtoimetaja Kirk LaPointe leidis oma ettekandes seevastu, et trükitud ajalehed ei kao niipea. Ta lisas naljatades, et kindlasti ilmuvad need ka veel siis, kui kõik Montrealis toimunud konverentsi delegaadid on surnud. Sellega kaasneb aga vajadus uurida rohkem „klientide“ soove ja vajadusi; neile vastavalt reageerida ja olla paindlik, aga ka kasutada ka uut tehnoloogiat ja sotsiaalvõrgustike võimalusi.

LaPointe juhtis delegaatide tähelepanu asjaolule, et meedia „nopib“ sageli suvaliselt ja ebamäärase valiku alusel üles väärtusetuid uudiseid, mille vastu lugejatel puudub igasugune huvi. Ta soovitas uudisteportaalidel loobuda sellisest odavast (kasumit taotlevast ja toovast) teabest ning minna süvitsi, otsides igalt tasandilt tõeliselt väärtuslikku materjali. LaPointe arvates tuleks teha ka selge vahe ajalehtede trüki- ja võrguversiooni vahel ehk teisisõnu – mitte ainult kopeerida paberlehes ilmuvat /ilmunut veebis. Tema sõnul on diferentseeritud meediatoodetega võimalik jõuda märksa suurema arvu lugejateni.

Toimetajate vastupidised arvamused tulenevad muidugi nende väljaannete erinevast profiilist. Kui Globe on üleriigilise levikuga rahvuslik väljaanne, siis Vancouver Sun rohkem kohaliku iseloomuga, mis keskendub peamiselt Vancouverile ja selle ümbrusele. Sellest tulenevalt on ka mõlema väljaande lugejaskond erinevate taotluste ja soovidega.

Konverentsil tõdeti, et suureks probleemiks on lugejaskonna voolavus – see on tõeline väljakutse eriti suurematele meediakompaniidele, kus operatsioonikulud on väga kõrged. Kui lugejale pakutav ei meeldi, on midagi põnevamat ja meelepärasemat ju vaid ühe hiireklõpsu kaugusel.

Pole kahtlust – traditsioonilise ajakirjanduse pale on muutumas. Paljud senised uudisteformaadid kaovad ja uued ärimudelid tulevad asemele. Kuid professionaalne ajakirjandus ei kao kunagi. See on tähtis osa meie elust. Me tahame teada, mis toimub poliitikas, kuidas areneb demokraatia, mida uut on maailmas. Selle infoga suudab meid varustada ainult kvaliteetne meedia, tõdeb Field.

Märkmed: