Euroopa Liidu salajaste dokumentide põhjal hakkab Euroopa pealinnades kannatus katkema Venemaa pidevate kaubandustülide ja Eesti diplomaatide ründamise pärast sel nädalal Moskvas, kirjutab Daily Telegraph.
Eile ühines Euroopa Liiduga ka NATO, esitades ametliku protesti Venemaa suutmatuse üle kaitsta Eesti saatkonna töötajaid Kremli-meelsete märatsevate meeleavaldajate eest.
Eesti ja Venemaa vahel tekkinud kriis sai alguse pronkssõduri teisaldamisest Tallinnas.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov lisas õli tulle öeldes, et Punaarmee monumendi teisaldamisel on tõsiselt negatiivsed tagajärjed Venemaa-Eesti suhetele.
Tüli on laienenud Venemaa naftatarnete ja kivisöevedude peatamisega raudteel, mistõttu otsustas Euroopa Liit võtta karmi hoiaku Moskva ambitsioonide suhtes saada Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO liikmeks.
Unioon kavatseb oma kaardid avada Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumisel, mis toimub 18. mail Samaaras. Euroopa diplomaadid on valmis lugema Putinile ette kõik rikkumised, mida on aina juurde tulnud.
Nende hulka kuuluvad Leetu saadetavate naftatarnete kärpimine, raudteel veetavate rahvusvaheliste ja kodumaiste kaupade topeltmaksustamine, puidule määratud eksporditasud ja Poola liha sisseveokeeld.
WTO liikmelisus on Venemaale võtmeküsimuseks, et täielikult osaleda rahvusvahelises majanduselus ja kindlustada omale tulutoovaid, investeerimissõbralikke kaubatehinguid Euroopa Liidu ning Ühendriikidega.
Brüsselis ilmuva ajalehe European Voice valduses oleva memo olulisim mõte on selles, et Venemaa peab mõistma, et Euroopa Liit on valmis toetama riigi liitumist WTOga, kuid mitte iga hinna eest.
«Kahepoolsed probleemid ja hoolimatus olemasolevate kohustuste vastu võivad olla suurimaks takistuseks.»
Memo järgi tuleks Venemaale meenutada, et WTO liikmelisus on eeltingimuseks edasiste kahepoolsete kaubandusläbirääkimiste pidamiseks ELiga.
ELi ametnikud on öelnud, et uus «isolatsionist» Moskva on pööramas selga Läänele.
Euroopa kaubandusvolinik Peter Mandelson alarmeeris hiljuti kolleege öeldes, et ELi ja Venemaa suhted on jõudnud teineteise mittemõistmiseni või koguni umbusaldamiseni, mida pole nähtud Teise maailmasõja lõpust saadik.
EL on seni toetanud Venemaa liitumist mitmepoolsete kaubanduslepetega. Nüüd on mitmed ELi riigid eesotsas kunagiste NSVLi liikmesriikidega vihased, sest Venemaa on taganenud oma lubadustest, vigurdanud uute kaubandusläbirääkimistega ja nurjanud olulisi energiatarneid Läände.
Toimetas Mari Kamps, PM online