Tartu College (TC) tähistab 19. septembril 2010 oma 40 aasta tegevusjuubelit. Juhatus palus minult selleks pidupäevaks tagasivaadet – õieti on tellimus tervele ajaloole.
TC on oma põhiolemuselt mitmik. Juba akadeemilise maja kontsepti loomisel pidi see maja olema ainult katus ja mitte katusorganisatsioon. Minu laiendatud ettepanek ehitas koore, mille on nüüd täitnud kultuuri- ja teadusetahtelisus.
2006. aasta peakoosolekule TC missiooni esitamisel rõhutasin, et mõte on saanud teoks. Minu TC 1970. aasta avaaktusel lausutud lõppsõnas olid sarnased ennatlikud mõtted alles soovid.
Missioon (16.02.2006)
Tartu College’i nõukogu ja juhatuse eesmärk ja kohustus on oskuslik Tartu College’i majandusliku tegevuse juhtimine ja varade hooldamine. Tartu College’i rahalised ülejäägid suunatakse Tartu College’i põhikirja alusel loodud allorganisatsioonide kaudu eesti-ainelise hariduse õppetöö, teabe ja kultuurilise tegevuse viljelemiseks. On püüe koondada väliseesti kultuurivarasid, loomaks andmebaase tulevikule.
Meie olemise algnõudeks on akadeemilise kodu turvalisus, kus liikmesorganisatsioonid töötavad iseseisvalt.
TC juhatuse ülesanne on ainult majanduslik. See on oskusinõudev töö. TC tegevusalade rohkus, nende algus- ja arengulood on peaaegu et omaette ajalood ja neist paari kirjapanemisega on juba alustatud.
Huvitav on olnud ka jälgida möödunud aasta jooksul Eesti Elus ilmunud intervjuusid ja artikleid TC allorganisatsioonide saamisloost ja tegevusest. Need on jutud otse tegijate suust ja sulest. Kui soovime tulevikus lugeda ja näha rikast TC lugu, siis nii see peabki sündima. Koondame need kirjatööd koguteosesse. Eemaltkirjutajate lugudest õpime pahatihti tundma autorit, aga mitte aega. Meie ajakirjandus jälgis kohusetruult TC eellugu ja ehitustegevust. Need on pealtvaatajate lood. Mul on kahju, et nii vähesed meist saavad või püüavad kaasa elada ja kaasa tunda ehitamisele – eriti, kui ehitame endale. Ajalehes ja ajaloos näeme aja kulgu. Me ei taju aja raskust, mille kaudu sünnivad saavutused. Leo Koobas koostas ajalehematerjalidest 470-leheküljelise kogumiku „Tartu College ajakirjanduse peeglis“. Kahjuks lõpeb see artiklite kogum juba 1992. aastaga. Ervin Mägi kirjutas pikemalt oma verbum habet Sakala’s ilmunud artiklis „Uus Tartu“, kus ta tuletab meelde korporatsioonide maja ühise muretsemise mõtte sündi ja jõuab opereeriva TC esimesse tegevusaastasse.
See on TC eellugu ja peaks olema materjaliks meie tuleviku TC suurele ajaloole. Ma ei tea, miks Ervin Mägi annab, majandusala inimesena, väga piiratud ülevaate rahastusküsimustest. Aruandes näitab ta ainult kulu poolt. Nimetamata jääb ka hüpoteeklaenu vähendamine ja akadeemilise kodu ehitamine erakapitalist. See oli põhiline muudatus TC originaalsest rahastuslahendusest.
Endel Aruja kordab oma asjalikus ülevaates „Eestlased Kanadas II“ seda ühekülgsust. Tema artikkel on ainult tagasivaade, kuna selle kirjutamise ajal oli TC tegevust juhtinud uus juhatus juba 15 aastat. Palju oli vahepal tehtud ja juhtunud, mis kõik jäi selles koguteoses märkimata.
Neid kahte eelnimetatud artiklit kasutati allikmaterjalidena, kui hakkasid ilmuma akadeemiliste organisatsioonide juubelialbumid, et: „Tuli endal välja panna algkapital…“. Järgnevad arvud, mille liitmine ei küüni ligilähedalegi üldsummale – ja sündiski müüt, et TC püstitati liikmeskonna panustest.
1999. aasta sügisel kirjutasin oma „Siin ja seal on meie Tartu“. See on väga üldsõnaline lugu, kus ma esmakordselt panin paberile TC majanduskontsepti ja ehituse kuluposti kõrvale ka vajalikud pikaajalised laenud – s.t. meie idanema pandud seemne, mis külvati heasse mulda ja mille saaki me nüüd jagame. Isiklikud laenugarantiid ja ehitusloa saamiseks, minu linnale antud tingimuste ja vastutuskirja allkiri jäid sealgi märkimata. Sinna poetasin ma lause, et võib-olla nii hoolega protokollitud TC tolleaegse nõukogu töö, meie akadeemiliste oganisatsioonide ühe katuse alla viimine, ei olnudki see peasaavutus, vaid selleks oli katus. Kust ja millest peaksime oma ajalugu alustama?
(Järgneb)
Ajaloo algus on enne avaaktust
Ajalugu
TRENDING
