Eesti Korporatsioonide Liidu sajanda aastapäeva tähistamine Torontos, mis toimus koondorganisatsiooni aastapäeval 28. märtsil Tartu College’i saalis, oli põimitud muusika ja eesti ajaloo mõistetega.
Sujuvalt laabuv kontsert-aktus pälvis vahetult publikuga ühenduse. Globaalse hinnangu väärinud fagoti-virtuoos Martin Kuuskmann oli sündmuse tõmbenumber, jõudes publikut veenda instrumendi vitaalsuses ning kaasahaaravas tämbris.
Korporatsioon Vironia vilistlane Eerik Randsalu suutis iseloomustada mitut erinevat tahku Eesti Korporatsioonide Liidu ajaloos, mis võiksid kunagi kirjavalgust näha ka lugejate silme ees.
Aktuse algus oli korporantlik, tuletades mõnele endisele pagulasele meelde osa skautlikust kasvatusest. Saali kanti organisatsioonide lipud vanuse järjekorras, kusjuures lipukandjaist kõige noorem sammus kõige ees. Vilistlane Markus Liik, olles korp! Vironia ning seega ka EKL-i esimees, paigutas oma organisatsiooni lipu vastavale alusele ja astus esimesena oma kohale ametliku pidulaua taha. Publik tervitas nii lippe kui esimehi püstiseisakuga ja üheskoos kõlas Eesti hümn.
Sellised kombekohased algused on meeltele tervislikud enne järgnevate mõistete jälgimist, eriti kui sõnavõtud on kakskeelsed. Siinjuures oskas Markus Liik seda teha oma avasõnas sujuvalt ning selgelt. Teadustajana toimis korp! Vironia scriba, vil! Mihkel Kütti, kes esitles sündmuse peategelasi.
Ka peakõneleja vil! Eerik Randsalu, magistrikraadi saavutanud elukutseline insener, viis oma ettekande aeg ajalt üle inglise keelele, mida ta rakendas sissejuhatuste ning lühikokkuvõtete näol, seega köites eriti nooremate tähelepanu.
Kõne võis küll kanda nime ,,EKL – esimesed sada aastat”, kuid ettekande pearõhk oli Vabadussõja eelsetel aastatel. Kõneleja kirjeldas siinjuures Riias asunud korp! Vironia rolli üliõpilasorganisatsioonide vaheliste vastuolude lahendamise juures kui peamist põhjust EKL-i moodustamiseks kolm aastat enne vabariigi sündi. Samuti leidis toonitamist juba mitme korporatsiooni liikme osatähtsus Eesti Asutava Kogu istungjärkudel alates 1919. aasta aprillis, mil kogu maailma silme ees hakati looma Eesti Vabariigile demokraatlikku alust.
,,Eesti Vabariigi 100. aastapäev ootab meid ees. Eesti Korporatsioonide Liit kui teenäitaja on jälle valmis täitma oma osa,” lõpetas kõneleja.
Kontsertosas tõi aktusele maailma kuulsuse sära kõikjal esinenud tunnustatud helikunstnik Martin Kuuskmann. Käesolev ülevaade ei suuda mahutada tema saavutuste loetelu. Ei saa mainimata jätta temale pühendatud heliloomingut maailma parimate poolt, tema esiettekandeid, auhindu – siinjuures esitust Grammy’le – ja pedagoogilist tegevust muusika alal mitmes tippõppeasutuses. Tema kuuluvus EKL-i perre sai alguse läänerannikul sealse korp! Vironia tegevuse alusel.
Charles Kipperi saatel esitas Martin Kuuskmann fagotil Robert Schumanni Fantasiestücke, op. 73, 1. ja 3. osa. Erakordselt harmoniseerisid ka erinevad korporatsioonide värvid, Vironia ning Estica, esinejate peadel.
Kui Schumanni esitustel toimis Kipper saatjana, oli tema roll Arvo Pärdi heliloomingus, Spiegel im Spiegel, pigem võrdne osaleja. Siin oskas Kuuskmann luua meeleolu, mille aluseks oli virtuooslik tundlikkus. Just samas saalis kõlas Pärdi sama helilooming meisterliku tšello esituses alles novembris. Nüüd tungis fagotil inimese häälele sarnane toon peaaegu kuulaja alateadvusse.
Kontserdi meelelolu kandus ka meeldivate tervituste valda, mida esitas Mihkel Kütti. Toronto Eesti Selts (esimees Anne Liis Keelmannn) avaldas tunnustavat hinnangut EKL-i poolt korraldatud eesti sõjaveteranide austamiskoosviibimiste üle.
Koondorganisatsiooniks kujunenud AKEN (Akadeemilised Kanada Eesti Naised, juhataja Ellen Leivat) soovis jõudu ,,õilsate eesmärkide saavutamisel”.
Vil! Kütti esitatud lõppsõnas said nimetatud ka sündmuse toetajad (Toronto Eesti Ühispank, Tartu College ja Ülle Veltmann) ning sponsor Eesti Sihtkapital Kanadas, kelle majanduslik toetus võimaldas helikunstniku osalemist Torontos mitme kontsertreisi keerises.
Pärast väärilist sündmust oli publikul võimalus nautida keskustelu kohvi ja kringli taustal ning heita veel pilk korporatsioone iseloomustavatele väljapanekutele Tartu College’i saalis.
Sündmuse raames oli imetlusväärne vil! Marcus Kolga poolt kujundatud EKL100 ,,logo”, mis kaunistas ka vil! Toomas Kütti poolt põhjalikult valmistatud värvikat kavavoldikut.
Kui veel lisada mõnda ajaloolist märkust, tuleb hinnata EKL 100 kontsert-aktuse kuupäeva, kuna pärast uue kalendri kehtestamist eestlaste maa-alal 14. veebruaril 1918, sai EKL-i asutamise kuupäevaks samuti 28. märts.
(AR)