Erinevate riikide ajalugudele võib aastate möödudes anda erinevaid hinnanguid, kuid olnud sündmusi olematuks või tegelikkusest teistsugusteks muutmist pole võimalik õigustatuks pidada. Absurdne on arvata, et riikidevahelistes lepingutes võib väga konkreetselt sõnastatud sätetele anda ühepoolselt uue „õigusliku tähenduse“.
Tartu rahuleping sõlmiti aastal 1920 ning kuni juunini 1940 polnud kumbki osapool soovinud lepingut muuta. Väga üheselt mõistetavalt on lepingus sätestatud, et Venemaa loobub igaveseks ajaks kõigist õigustest, mis neil on aegade vältel enne Tartu rahulepingu sõlmimist olnud Eesti maa ja rahva suhtes. Hämmastavalt arvab Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo, et Eestil oleks kasulik kehtiva lepingu kehtivuse üle hakata Venemaaga vaidlema Haagi rahvusvahelises kohtus. Alternatiivselt võiks tema arvates paluda, et „Venemaa tunnistaks Eesti okupeerimist ja sellega kaudselt ka Tartu rahulepingut ning Eesti loobuks okupatsiooni kahjunõuetest.“ Senini on Eestis püütud Vene soove täita siis, kui seda on meie sõbrad läänes soovitanud, nüüd on heanaaberlikeks suheteks vajalikke juhiseid asunud andma meie oma eksperdid – selgitamata, kuidas selliselt saadud suhted saavad meile kasulikud olla.
Kuni aastani 1991 olid eesti rahvas ja ajaloolased ning valdav osa lääneriikide valitsusi teadlikud, et juunis 1940 murdis Nõukogude Liit Tartu rahulepingus antud lubaduse ning lavastas Eesti vabatahtliku astumise Nõukogude Liitu. Nõukogude Liidu vägivaldne võim kestis kuni aastani 1991, mil Eestil tekkis võimalus vabaks saada. Nõukogude Liidu inimsusevastased kuriteod eesti rahva ja maa vastu on väga suured ning tekitatud kahjude hüvitamist vältida soovides on Nõukogude Liidu õigusjärgne Vene Föderatsioon juba aastaid mõjutanud maailma arvamust uskuma, et mingit Eesti okupeerimist ja annekteerimist pole olnud.
Ilmselt on ka professor Mälksoo hakanud arvama, et Eestil on väga vajalik aktiivselt oma suure naabriga suhelda ning selleks tuleb „Eesti-Vene suhetes ajaloo sasipundar“ lahendada. Ent ometi pole võimalik ei Tartu rahulepingut ega selle Venemaa poolset räiget rikkumist mingiks ebamääraseks „ajaloo sasipuntraks“ pidada. Teame sedagi, et Vabadussõja-järgsel ajal Eestis ei peetud Venemaaga suhtlemist vajalikuks. Välja arvatud Peipsi järv, ei olnud Eestil ja Venemaal kokkupuutepunkte, kus oli vaja naabriga midagi kooskõlastada. Et sajandite vältel Venemaalt ikka ja jälle on tuldud eestlasi ja nende vara hävitama, on põhjus, miks suhtlemist venelastega toona oluliseks ei peetud.
Ettepanek küsida Haagi kohtult, kas nende arvates võib kahe riigi poolt aastal 1920 allkirjastatud Tartu rahulepingut ikka veel kehtivaks pidada, annab kohtule selge signaali, et meil on tekkinud suur vajadus Venemaa soosingus olla ning et meie juhtidel puudub julgus senini veel muutmata jäetud Tartu rahulepingu sätteile anda tänastele nõuetele vastav „õiguslik tähendus“. (Esitatud tsitaadid on professor Mälksoo väited ETV saates „Kahekõne“ 13.01.11).
Kõik, välja arvatud Eestile vaenulikud isikud ja riigid, teavad, et Nõukogude Liit okupeeris aastatel 1940 ja 1944 Eesti. Ainult Venemaa väitel pole seda võimalik uskuda. Kas tõesti peavad eestlased selle Venemaa vale pärast hakkama ajaloolisi fakte „sasipundardeks“ pidama? Kui kahtleme ise oma ajaloos - ja seda on peale professor Mälksoo ka väga paljud ja auväärsed Eesti nimel riigivõimu teostajad teinud, jättes esitamata Nõukogude Liidu kuritegude heastamise nõude, ning püüdes Eestit muuta eestlaste ja venelaste „ühiselt ehitatud riigiks“ – siis pole mõtet kahelda, et „sasipundar“ Haagi kohtus Venemaa meelepäraselt lahti harutatakse.
AJALOO KUMMALISED MUUTMISED (8)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Siin tullakse välja "julge mõttega":
"Pätsi - Tõnissoni pooldajate EW aegne vastaseis jätkus nii Saksa okupatsiooniaegses Ribbentrop - Uluotsa pakti alusel ja SD - egiidi all loodud Rahvuskomitees kui ka paguluses"
Jääb vaid küsida, et miks siis need väidetavalt "Saksa SD poolt loodud" Rahvuskomitee mehed saksa ajal istuma pandi?
Ma ei küsi Teie kui näruse mõjuagendi palga suurust.
"Pätsi - Tõnissoni pooldajate EW aegne vastaseis jätkus nii Saksa okupatsiooniaegses Ribbentrop - Uluotsa pakti alusel ja SD - egiidi all loodud Rahvuskomitees kui ka paguluses"
Jääb vaid küsida, et miks siis need väidetavalt "Saksa SD poolt loodud" Rahvuskomitee mehed saksa ajal istuma pandi?
Ma ei küsi Teie kui näruse mõjuagendi palga suurust.
Kas Te ikka teate, kes oli aastakjümneid diplomaatilise korrpuse vanemaks?
Kui olete tõsiselt hujutatud välisvalitsuse loomisest, siis lugege fantaseerimise asemel Voldemar Kurese mälestustuii.
Jutuga eV varandustega siia jäänud välisriikide varanduse kompenseerimisest ei tasu välja tulla (erandiks Inglismaa),
Kõik varandused tagastati ning seda tegi ka Inglismaa.
Ehk annate nüüd viite konkretsele allikale Rahvasteliidu liikmemaksu kohta?
Kuuasin ka ise seda saadet ning mulle jäi küll meelde, et just nimelt mälksoo oli huvitatud Haagi kohtusse pöördumisest.
Püüate seadakahtluse alla EV loomise venemaa väidetavalt ebasedusliku valitsuse poolt, mille esimese riipia topis on ka praeguses riigis suurim püha säile. Aga miks Te ei sea kahtluse alla Soome riigui teket ega soovita soomel rahvusvahelisest kohtust pörida, et ka see riik on ikka olemas või mitte?
Kui olete tõsiselt hujutatud välisvalitsuse loomisest, siis lugege fantaseerimise asemel Voldemar Kurese mälestustuii.
Jutuga eV varandustega siia jäänud välisriikide varanduse kompenseerimisest ei tasu välja tulla (erandiks Inglismaa),
Kõik varandused tagastati ning seda tegi ka Inglismaa.
Ehk annate nüüd viite konkretsele allikale Rahvasteliidu liikmemaksu kohta?
Kuuasin ka ise seda saadet ning mulle jäi küll meelde, et just nimelt mälksoo oli huvitatud Haagi kohtusse pöördumisest.
Püüate seadakahtluse alla EV loomise venemaa väidetavalt ebasedusliku valitsuse poolt, mille esimese riipia topis on ka praeguses riigis suurim püha säile. Aga miks Te ei sea kahtluse alla Soome riigui teket ega soovita soomel rahvusvahelisest kohtust pörida, et ka see riik on ikka olemas või mitte?
Kui isehakanud pagulastegelased (Uluotsa - Tiefi liin aga ka Tõnissoni liin) üritasid II maailmasõja ajal maksta Rahvasteliidu liikmemaksu, siis Rahvasteliit seda vastu ei võtnud. Kui püüti pääseda 1946. aastal toimunud Rahvasteliidu likvideerimiskonverentsile, siis eestlasi sinna sisse ei lastud. Rahvasteliit lähtus sellest, et Nõukogude Eesti astus ise Rahvasteliidust välja 1941. aasta 6. augustil ja lähtus Johannes Varese valitsuse järjepidevusest.
Rahvusvahelise õiguse järgi saab luua eksiilvalitsuse vaid sõja tingimustes. Näiteks, nii loodi II maailmasõja ajal Prantsusmaa, Poola ja Tšehhoslovakkia eksiilvalitsused Londonis.
Eesti presidendi Konstantin Pätsi poolt ametisse nimetatud Johannes Varese valitsus (andis presidendile vande 21. juunil), mis oli tunnustatud nii Rahvasteliidu ja hiljem ka ÜRO poolt ning sellest lähtuti ka Teherani - Jalta konverentsidel, oli II maailmasõja ajal eksiilis Nõukogude tagalas Jaroslavlis.
1953. aastal moodustati Norra ranniku lähedal neutraalvetes koguni kaks Eesti eksiilvalitsust, mis olid rahvusvahelise õiguse seisukohalt tühised ja mitte ükski riik neid ka ei tunnustanud. Ühte neist juhtis peaminister presidendi ülesandeis August Rei ja teist peaminister presidendi ülesandeis Alfred Maurer. Leedukate ja lätlaste poolt sarnaseid mõttetuid eksiilvalitsusi ei loodudki.
Pätsi - Tõnissoni pooldajate EW aegne vastaseis jätkus nii Saksa okupatsiooniaegses Ribbentrop - Uluotsa pakti alusel ja SD - egiidi all loodud Rahvuskomitees kui ka paguluses.
Eesti suursaadik USA -s ei esindanud Eesti riiki, vaid riigi ideed. USA ei nimetanud Eestit okupeeritud riigiks, vaid "teatud inkorporeeritud territooriumiks". See lahendas probleemi suurriikide vahel juba 1940. aasta septembris. Eesti kuld jäi USA-le Eesti riigi – ja erasektori võla katteks ning Eestis olnud USA omandi kompensatsiooniks.
Rahvusvahelise õiguse järgi saab luua eksiilvalitsuse vaid sõja tingimustes. Näiteks, nii loodi II maailmasõja ajal Prantsusmaa, Poola ja Tšehhoslovakkia eksiilvalitsused Londonis.
Eesti presidendi Konstantin Pätsi poolt ametisse nimetatud Johannes Varese valitsus (andis presidendile vande 21. juunil), mis oli tunnustatud nii Rahvasteliidu ja hiljem ka ÜRO poolt ning sellest lähtuti ka Teherani - Jalta konverentsidel, oli II maailmasõja ajal eksiilis Nõukogude tagalas Jaroslavlis.
1953. aastal moodustati Norra ranniku lähedal neutraalvetes koguni kaks Eesti eksiilvalitsust, mis olid rahvusvahelise õiguse seisukohalt tühised ja mitte ükski riik neid ka ei tunnustanud. Ühte neist juhtis peaminister presidendi ülesandeis August Rei ja teist peaminister presidendi ülesandeis Alfred Maurer. Leedukate ja lätlaste poolt sarnaseid mõttetuid eksiilvalitsusi ei loodudki.
Pätsi - Tõnissoni pooldajate EW aegne vastaseis jätkus nii Saksa okupatsiooniaegses Ribbentrop - Uluotsa pakti alusel ja SD - egiidi all loodud Rahvuskomitees kui ka paguluses.
Eesti suursaadik USA -s ei esindanud Eesti riiki, vaid riigi ideed. USA ei nimetanud Eestit okupeeritud riigiks, vaid "teatud inkorporeeritud territooriumiks". See lahendas probleemi suurriikide vahel juba 1940. aasta septembris. Eesti kuld jäi USA-le Eesti riigi – ja erasektori võla katteks ning Eestis olnud USA omandi kompensatsiooniks.
Arvamus
TRENDING
