Kiire pilk Vello Helgi pikale ja loomerohkele elule. Ta sündis 23. septembril 1923 Võrumaal Varstus taluperes ja lõpetas 1943 Võru Gümnaasiumi. Mobilisatsioon viis Vello Helgi 1944 Krivasoosse, kust tal õnnestus pääseda lõpuks Saksamaale. Nii üürikeseks see elu kodumaal jäigi. 1945.a. kevadel jõudis Helk Taani, kus tal tuli põllutöölisena elatist hankida ja eestlasele keerukat taani keelt õppida. Visadus viis sihile. Juba 1947.a. sügisel alustas Vello Helk õpinguid Århusi Ülikoolis, mille lõpetamise järel 1956 sai ta kohe töökoha Taani Majandusarhiivi. Paar aastat hiljem siirdus ta tööle Kopenhaagenisse Taani Riigiarhiivi, kust ta 1990.a. ülemarhivaarina (osakonnajuhatajana) pensionile jäi. Aastail 1977–78 oli ta Taani riigiarhivaari kohusetäitja. Selle kiretu loetelu kokkuvõtteks tasub tõdeda, et Vello Helk on paguluses olnud eesti ajaloolastest ja arhivaaridest üks kõige säravamat karjääri teinud mees. Eesti kultuuri seisukohalt on tema määratu ajalooteaduslik ja arhiivindusalane looming olulise ja sageli teedrajava tähendusega. Juba üliõpilasena tegi Helk uurimisreisi Stockholmi Riigiarhiivi ja töötas 1952.–1953.a. paavsti stipendiaadina Roomas Vatikani arhiivis ja raamatukogus ning jesuiitide ordu keskarhiivis. Arhiivireisid lõid põhja akadeemilistele saavutustele — esmalt magistritöö Rootsi valitsuse talupojapoliitikast Eestis 17. sajandil ja 1966.a. doktoritöö Norra jesuiidist Laurentius Nicolai Norvegus’est. Juubilar ise on pedantse täpsusega välja arvutanud, et 2/7 oma tööajast arhivaarina sai ta kasutada teaduslikuks otstarbeks. Roomas kogutud materjalide põhjal avaldas ta 1977.a. mahuka Tartu jesuiitide kolleegiumi ajaloo aastaist 1583–1625. Teos kuulub Eesti vanema ajaloo raudvarasse. Aastakümneid pühendas Vello Helk 16.–19. sajandi Taani-Norra üliõpilaste välismaareiside uurimisele, millest tulemusena on trükist ilmunud kolm kapitaalset köidet. Selleks töötas ta läbi tohutul arvul reisialbumeid (vanasti maakeeli ka salmikuteks nimetatud) Euroopa ja Ameerika raamatukogudes ning arhiivides. Pole liialdus öelda, et ta on selle valdkonna parim tundja kogu maailmas. 1989.a. rõõmustas ta kolleege saksakeelse uurimusega Kuressaare linnakooli ajaloost Rootsi ajal ning 1993.a. ilmus tema sulest esimene taanikeelne Eesti ajalugu. Viimane osutab Vello Helgi väsimatule „rahvaharidustööle“ Taanis Eesti Vabariigi heaks ja kaitseks. Taani kuningriik on Vello Helgi tööd tunnustanud Dannebrogi ordu rüütliristiga ja ainukese eestlasena leiame tema ka Taani biograafilises leksikonis.
Viis aastat on eelmisest juubelist möödunud ja selle aja jooksul pole Vello Helk ikka veel õppinud mõnusalt vanaduspuhkust nautima, vaid on end jätkuvalt kirjatööle pühendanud. Hämmastava viljakusega on ta avaldanud artikleid, ülevaateid, tutvustusi ja päevateemalisi poliitilisi kirjutusi mitmesugustes Eestis ja väljaspool Eestit ilmuvates väljaannetes. Eestikeelses ajalookultuuri ajakirjas „Tuna“ ilmuvad järjejutuna tema põnevad ja stiilsed mälestused „Pagulastudengist Taani arhivaariks“. Läinud suve harjal ilmus Tartus „Ilmamaa“ kirjastusel tema raamat „Jesuiidid Tartus 1583–1625“ eestikeelsena.
Vello Helgi vanaduspõlve töökus ja tulemused on aukartustäratavad. Läkitame talle ookeani tagant südamlikke soove juubeliks, reibast tervist ja teravat kirjasulge.