Tänapäevast rahvusvahelist õigust ning valitsevaid hoiakuid ära kasutades on Venemaa asunud süüdistama eestlasi koostöös natsidega juudivastaste kuritegude toimepanemisel, ajaloolase Meelis Maripuu hinnangul oli aga Eestis toimunu osa natsi-Saksamaa poliitikast, kus kohalikke kasutati tööriistana.

Eesti ajaloolased on oma uuringute käigus kogunud piisavalt infot, et saada ülevaade Saksa okupatsiooni ajal Eestis juutide vaenamisega (holokaustiga) seotud olnud institutsioonidest, kirjutab Maripuu Eesti Päevalehes.

«Võrreldes Eestis juhtunut mujal Saksamaa poolt okupeeritud aladel toimunud holokaustiga, võib väita, et siinsed sündmused olid ühtpidi lahutamatu osa Saksamaa poliitikast,» väidab ajaloolane.

Tema väitel hukkus või hukati Eesti territooriumil Saksa okupatsiooni ajal üle 8000 eri riikidest pärit juudi, kuid toimuvat juhtisid Saksa võimuasutused, kes kasutasid juudivastaste aktsioonide läbiviimiseks tihti tööriistana kohalikke elanikke.

Maripuu hinnangul erines Eestis toimunu oluliselt teistes Saksamaa poolt okupeeritud aladel juhtunust (getode loomine ja hävitamine) ning seetõttu ei ole sealsete sündmuste baasil enamasti võimalik Eesti kohta üldistusi teha, sest siin ei tekkinud avalikku juudivastast hüsteeriat, laagritest väljaspool tööl käivad juudid kogesid tihti kohalike elanike soosivat suhtumist.

Ajaloolase arvates peavad natside kuritegudes osalenud inimesed kandma selle eest personaalset vastutust, kuid uute tegelike süüdlaste tsiviliseeritud kohtupidamise reegleid arvestav kindlakstegemine ja süüdimõistmine ega ka juba Nõukogude perioodil karistatute süülisuse kinnitamine ei ole olemasolevaid allikaid arvestades tänapäeval kuigivõrd reaalne.

Seega jääb järele võimalus lasta lendu poliitilise maiguga süüdistusi, mida kumbki osapool ei suuda ka parima tahtmise korral lõpliku kindlusega tõendada ega ümber lükata.

Toimetas Hanneli Rudi, Postimees.ee

Märkmed: