Aastas on kuid, millel on eriline ja mitmekülgne tähendus meie riigi ja rahva jaoks. Mõelgem näiteks veebruarile, juunile, septembrile, aga tänavu eriti augustile. Kui 23. august 1939, mil sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakti (MRP) salajane lisaprotokoll, märgib meie kannatuste raja algust, siis 20. august 1991 sümboliseerib teise vabaduse koidikut. Sellele eelnes aastatepikkune eellugu, mille edastamiseks puudub siinkohal ruum ja mida oleme ka korduvalt oma lehes varem kirjeldanud. Eesti taasiseseisvumine sai võimalikuks ja kulmineerus seoses päev varem toimunud riigipöördega Moskvas. 20. augustil 1991 kell 23.03 kuulutas Ülemnõukogu Eesti taasiseseisvaks. Oli sündinud kõige suurem ime. Rõhutagem väliseestlaste kaalukat rolli Eesti uue vabaduse saavutamises; olgu nad tänatud selle eest!
Mul pole kahjuks olnud võimalust elada ei esimeses ega teises vabas Eesti Vabariigis. Minu Eesti oli totalitaarse okupatsiooni haardes, kus tõeline vabadus oli tabu. Olen aga õnnelik selle üle, et elasin kodumaal nendel kõige põnevamatel aegadel, mil meie riigi taasiseseisvumist sepistati. Pea iga päev tõi siis uusi ja võimsaid emotsioone – rõõmu, ootusi, aga tihti ka muret ja hirmu. Õhk oli otsekui elektrifitseeritud, vabaduse uks paotus hiljukesi…
Kindlasti oli vabaduse eelmaitse üheks “magusamaks”sündmuseks läbi kolme Balti riigi kulgenud 600 km pikkune inimkett 23. augustil 1989, millega demonstreeriti oma pürgimusi just MRP sõlmimise 50. aastapäeval. Balti kett, milles hinnanguliselt osales 2 miljonit inimest, äratas maailmas suurt tähelepanu. Või ka 1988. a eufoorilised öölaulupeod, mille eriline hõng vaevalt veel kunagi kordub. Siiski – 20. augustil toimub Lauluväljakul suurejooneline kontsertpidustus “Vabaduse laul”, millega kultuuripealinn Tallinn tähistatab Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeva.
20 aastat on lühike hetk inimkonna ajaloos, kuid teisalt ka pikk aeg, mille jooksul beebist sirgub täiskasvanu. Meie väike riik on oma täiskasvanuliku käitumisega äratanud maailmas imetlust, teda on korduvalt suurematelegi eeskujuks seatud. Virisejad, kes ikka veel tänitavad: “Kas me siis sellist Eestit tahtsimegi?”, võiksid oma kaeblemise lõpetada ja millelegi positiivsemale keskenduda, sest VABADUS on tähtsaim väärtus iga rahva jaoks. Eva Pettinen kirjutas 5. juuli Eesti Ekspressis oma suviste laulupeomuljete ajel: “Usun, et meie tarkade esivanemate unistus on täitunud. See ongi see maa, millest oleme sajandeid unistanud.” President Toomas Hendrik Ilves ütles 13. augustil toimunud Reformierakonna suvepäevadel: “Augustis tähistame 20 aasta möödumist Eesti iseseisvuse taastamisest. Minu ettepanek on, et me jätaksime nüüd kogu negatiivsuse ja halvustamise ning oleksime oma riigi üle siiralt uhked.” Selleks on meil ju küllaga põhjust!
Tänavu on augustis veel üks tähtis sündmus – presidendivalimised. Täiesti võimalik, et juba 29. augustil suudetakse Eestile valida riigipea. On huvitavad augustikuu päevad.
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
baltlane22 Aug 2011 04:28
1991. aasta 24. augustil olid Moskvas Vene NFSV president Jeltsini juures Rüütel, Toome, Müllerson ja Almann, kes tegid Vene NFSV presidendile selgeks, et milleks on vaja tunnustada Eesti iseseisvust. Jeltsin nõustus ja vastav ukaas koostati veel samal päeval.
NB! Nagu Tartu rahu sõlmimise aegu, nii oli ka siis oma roll “teatud jookidel”!
Vene NFSV oli iseseisvunud juba 1990. aasta 12. juunil ja seega kuulus Eesti Vabariik NSV Liidu koosseisu ka ilma Venemaata. NSV Liit oli rahvusvahelise finantseliidi projekt.
http://www.paksplace.com/skull... USA president Bush teatas 22. augustil, et aeg ei ole veel küps Balti riikide iseseisvuse tunnustamiseks.
Vastavalt Teheran – Jalta kokkulepetele kuulus Baltikum NSV Liidu mõjusfääri ja iseseisvumist pidi esimesena tunnustama NSV Liidu keskvõim, nüüd siis eesotsas Gorbatšoviga.
Suurbritannia välisminister Douglas Hogg kõigepealt uuris, kuidas kavatsetakse Eestis tagada vene vähemusrahvuse huvid, soovitav oleks olnud kodakondsuse nullvariant.
--------------
Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi presidendi Seadlus Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse tunnustamisest
1.Seoses Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega riikliku iseseisvuse väljakuulutamise kohta tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
2.VNFSV Välisministeeriumil viia läbi vastavad läbirääkimised ning kirjutada alla lepe diplomaatiliste suhete kehtestamisest VNFSV ja Eesti Vabariigi vahel.
3.Kutsuda NSVL presidenti üles tunnustama Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja viima läbi läbirääkimisi riikidevaheliste suhete reguleerimiseks NSVL ja Eesti Vabariigi vahel.
4.Kutsuda maailma riike üles tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
VNFSV president Boriss Jeltsin
Moskva, Kreml
24.augustil 1991
Loe kõiki kommentaare (1)