TESSi aastapeakoosolekult

Eestis viidi selle kuu alul edukalt läbi mõttetalgud „Minu Eesti“, kus lähtuti tõdemusest, et ideede ja inspiratsiooni roll on tulevikuprobleemide lahendamisel suur. Mõttetalgute mõiste eksisteerib Põhja-Ameerikas kui ajuraju ([i]brain storm), see leiutati/tõlgiti eesti keelde Kotkajärvel, Metsaülikoolis.

Kotkajärve on meie noorusele – skautidele/gaididele – mängu-, õpetuste- ja ideedemaaks – paigake Eestit väljaspool kodumaad. Selle Muskoka paradiisi hooldajaks on Toronto Eesti Skaudisõprade Selts (TESS), kelle aastapeakoosolek toimus 14. mail Eesti Maja noorteruumis. Tänu kohalikele seadustele oli TESSi loomise aegu võimalik ühiskonna abiga soetada see kaunis maa-ala, vältides samas kõrgeid maamakse ja muid majanduslikke koormusi. Abiks oli seegi, et kõikjal oli abivalmis vabatahtlikke töökäsi.

Ajad on muutunud, toonased talgulised vananenud, uued ajad nõuavad enam järeltulijate põlvkondadelt. Ent Kotkajärve järele on vajadus ikka olemas. TESSi juhatus on otsustanud tänapäeva muresid Kotkajärve kasutajatega koos lahendada, alul ideid jagades, hiljem neid rakendades.

See oligi peakoosoleku sõnum. Pärast seda, kui Mart Pikkov rakendas juhatuse nimel koosoleku, kuulati ära möödunudaastane protokoll ning majandus- ja tegevusaruanded. Majandusaruanne tekitab muret, kuna TESSi sissetulekuallikaks on vaid liikmemaks ja annetused, kulud aga aina tõusevad.

Juhatuse liige Robert Kivi esitas koosolekule ajurajude võimaliku raamistiku. Nagu Eestis toimusid kohalikud mõttekojad, oleks kavas nii Muskokas kui Torontos, vajadusel ka mujal, korraldada ajurajukodasid. Esimene neist võiks toimuda sügisel Kotkajärvel skaut- ja gaidmalevate nõupäevade raames. Oodatakse malevate ja üksuste esindajate, suvilakrundi omanike, MÜ esindajate, lastevanemate, ka toetavate organisatsioonide, nagu Sihtkapitali ja Abistamiskomitee esindajate osavõttu.

Kavas on luua pikema-ajaline raamkava, mis arvestaks Kotkajärve kasutajate vajadusi ning rehkendaks tuleviku realiteete – kui palju inimesi suudaks või peaks Kotkajärve tulevikus vastu võtma – ja lahendaks küsimuse, kuidas kõik tööd saavad tehtud. Selleks vajatakse reklaami, praegune noorte põlvkond armastab „KJ-d“, samas aga ehk mõistmata või isegi teadmata, milline tohutu töö selle loomise ja hiljem hooldamise taga on seisnud.

Majandusmured ootavad esmast lahendamist. Ajurajudel võiks kaaluda kasutamismaksude kehtestamist, kohustuslikke talgupäevi või vastavat tasu laagrilistele (nagu juba Seedriorul ja Jõekäärul on rakendatud). Üheks võimaluseks oleks ka maa üürile andmine väljaspoole meie ühiskonda Eesti Maja eeskujul, aga ka järjekindla tulutoova programmi (a la JK Jazz) või sügispeo korraldamist jpm.

Kuna TESS on juba mitu aastat puudujäägiga töötanud – mullune suurlaager neelas ootamatult palju raha –, siis sissetuleku suurendamine on prioriteediks. Arvestama peab ka seda, et kui Kotkajärve ehitati üles vabatahtliku tööjõuga, siis tänapäeval tuleb selle puudumise tõttu palgatud tööjõuga koheseid probleeme lahendada. Nii kulud aina suurenevad, tulud aga ei ole nendega sammu pidanud.

Kotkajärve infrastruktuur on aegumas, 1972. a. suurlaagriks ehitatud hooned varisevad kokku, elektri- ja torusüsteemid vajavad uuendamist. Samas on provintsi sanitaar-, looduskaitse- ja turvaseadused läinud märgatavalt rangemaks. Uued süsteemid ei saa vaid vanu asendada, vaid peavad olema kooskõlas uute eeskirjade ja seadustega.

TESSi juhatus loodab ajakirjanduse abil hoida Kotkajärve tulevikust huvitunuid kursis konkreetsete ajurajude kuupäevadega. Viimane aeg on Eesti eeskujul meie (mitte vaid minu) Kotkajärve tulevikule mõtelda, selle nimel tegutseda.

Aastapeakoosolekul valiti uus juhatus: Anne Agur, Robert Kivi, Tõnu Naelapea, Katrin Otsa, Mart Pikkov, Pearu Tamm, Hendrik Nõmmik, Richard Roos. Ametite jagamine toimub juhatuse esimesel koosolekul juunis, kus pannakse paika ajurajude detailid enne suvitushooaja algust.
T.

Märkmed: