31. detsembri õhtul kogunes 130 inimest Tartu College’isse, et saata igavikku aasta 2002 ja tervitada lootuses saabuvat aastat. Pidulikus õhturiietuses rahva hulgas võis näha värvilinte kandvaid korporante. Siinsest aktiivsete eestlaste kogukonnast domineeris noorem ja vanem keskiga.
Pidu algas kell 7. Varakult saabujad olid vist mures parkimise pärast, kuid seda oli piisavalt ja pealegi tasuta. Korraldajad olid sellele mõelnud. Ja kui rääkida korraldamisest, siis näis kõik olevat põhjalikult läbi mõeldud ja hästi planeeritud.
Kell 8 avati saali uksed. Üllatus oli suur. Vaatamata sinna paigutatud 14 ümmargusele 10-inimese lauale tundus madal saal avara ja kõrgena. Tantsuruumi oli nii palju, et andis sellest üle kõndida. Valged maani ulatuvad linad laudadel, keskel sinised linakesed kontrastiks, mitmevärvilised lilleseaded lakke püüdlevate õhupallidega, madalad valged küünlad klaasides. Tavalistest metalljalgadega toolidest olid saanud elegantsed põrandani ulatuvate valgete katete ja hõbevärvi lehvikutega peotoolid. Seinu kaunistasid huvitavad tuledega vanikud ja oksad. Üldmulje - hele, kerge ja pidulik. Idee kavandas Anne Meema Korp! Amicitiast. Saali kaunistamisel olid abiks nii majandusklubi juhatuse kui ka korporatsioonide esindajad. Paljude arvamus oli, et Tartu College’i saal polnud kunagi nii suurena ja avarana paistnud.
Peo avas AK esimees dr. Vello Soots tervitusega, soovides ilusat ja meeleolukat õhtut. Peapiiskop Udo Petersoo söögipalvele järgnes 5-käiguline õhtusöök punase ja valge veiniga. Toit oli valmistatud Tartu College’is asuva Master’s Buffeteria and Catering poolt. Selle kohta võis kuulda vaid kiitvaid arvamusi. Ka teenindamine oli kiire, korralik ja sõbralik. Menüü pakkus südaööseks veel shampust, torti ja kringlit.
Kümme minutit enne südaööd astusid mikrofoni ette EMK esimees Arvo Vahtra ja AK esimees dr. Vello Soots. Kõigepealt hr. Vahtra tänas Udo Petersood ning seejärel kõiki, kes olid peo heaks kordaminekuks kaasa aidanud. Kiitust pälvisid majandusklubist Õnne ja Guido Laikve ning Viivi Vahtra (muidugi ka Arvo Vahtra), akadeemiliste organisatsioonide poolt Kersti Lepik, Helle ja Jaan Arro, Anne Meema ja Aivo Veel, Jüri Nurmberg ja Jüri Laansoo. Aplausi teenis ka Peter, maitsva toidulaua valmistaja Master’s Buffeteriast.
Lähenesid aastalõpu viimased minutid. Dr. Vello Soots astus mikrofoni ette. Kokkuvõtlikult ütles ta, et kui varem oli meie kõikide sooviks vabadus Eestile, siis nüüdseks on Eesti olnud vaba juba üle kümne aasta. Eesti vabadus pole aga iseenesestmõistetav ja ta soovis, et tuleval aastal annaks igaüks meist oma panuse Eesti tuleviku heaks. Ta rõhutas, et me ei jääks meretagusteks plaksutajateks ega hurjutajateks, vaid lööksime aktiivselt kaasa. Ta lõpetas – Elagu Eesti! Eesti hümn!
Saalitäis rahvast tõusis. Uus aasta saabus hümni laulmisega. Lauldi kõik salmid. See kõlas pühalikult orkestri saatel 130 peolise suust, kõigil sõnad peas, kodumaa armastus südames. Keegi vähendas elektrivalgust. Küünalde sära süvendas pidulikkust. See oli ilus, ülendav ja meid kõiki ühendav sissejuhatus uude aastasse. Väliseestlased on pidanud Eesti hümni laulmist uude aastasse astumisel iseenesestmõistetavaks. Mõned aastad tagasi Tallinnas Estonia teatris uut aastat vastu võttes hümni ei lauldud ja see oli tõeliseks pettumuseks.
Nii saabuski aasta 2003 vanas armsas Tartu College’is. Fuajees üles seatud pikk laud erinevate huvitavate tortide ja mitme kringliga meelitas maitsma. Jätkus hoogne jalakeerutus, mis vaheldus cantuste ja ühislauludega kuni varaste hommikutundideni välja.
Oli tore kahe organisatsiooni ühine vana-aasta ärasaatmine. Tänu tegijatele ja osavõtjaile.
Enne selle ülevaate kirjutama hakkamist avasin Eesti Elu internetilehekülje. Juba oli üles riputatud Vaado Sarapuu videoülevaade Toronto eestlaste aastalõpu koosviibimistest nii Tartu College’is kui ka mujal. Vaadake teiegi (www.eestielu.ca). On ikka tore küll, et meil on oma ajaleht Eesti Elu ja et see peab ajaga sammu.