Henry-Laur Allik

https://www.err.ee/904569/ak-n...

Foto: Kaitseväe peastaap
NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Curtis Scaparrotti nimetas NATO operatsioonide väejuhatuse veebliks Eesti kaitseväe ülemveebli Siim Saliste. Kes on Siim Saliste, kellest saab nüüd kõrgeimal kohal olev eestlane NATO struktuuris, uuris "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Reedel käis ülemveebel Saliste tavapärasel visiidil Võrus asuvas kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis koos kaitseväe juhataja Martin Heremiga tulevastele reservohvitseridele ja allohvitseridele loengut pidamas.

Kui Saliste 1994. aastal piirivalve ajateenija oli, polnud tal alguses mingit plaani kaitseväes karjääri teha. "Viimastel päevadel ajateenistuses olles ütlesin seda kõva häälega välja oma kaasvõitlejatele ja oma ülematele, et ma otsustan jääda ja see sai suure naerupahvaka osaliseks," meenutas ta.

Saliste avastas, et kaitsevägi pakub tema jaoks kõike, mida hing ihaldab. Sealt edasi on ta käinud missioonidel Kosovos, Bosnia-Hertsegoviinas ja Afganistanis. Ta tunnistab, et kaitseväes algul ei hinnatud allohvitsere sama palju kui ohvitsere ja seda kuni 1990. aastate lõpuni.

"Meie esimene langenu välismissioonil, kus järsku tekkis haudvaikus kaitseväes. Sellest hetkest alates hakati vaatama allohvitsere teistmoodi ja hakati juhtima seda karjääri," lausus ta.

Saliste sõnul on kaitsevägi läbilõige ühiskonnast ning ta ei eita kaitseväe probleemi, et mõned allohvitserid kasutavad oma võimu alluvate vastu ära.

"Kas ma õigustan seda, absoluutselt mitte. Kas ma tegelen sellega, jah, ma tegelen sellega. Jah, vanemad allaohvitserid tegelevad sellega. See ei ole üldistavalt allohvitseride probleem, see on pigem noorte probleem. Noored, kellel ei ole veel elukogemust, nad ei tunneta veel väärtusi, nad arvavad, et nad saavad kompenseerida oma kogemused siis jõupositsioonilt ja see on selline ütleme algaja juhi komberdamise probleem," selgitas ta.
Eesti kaitseväelane saab NATO kõrgeimale vanemallohvitseri ametikohale

Saliste on lõpetanud 2007. aastal USA maaväe vanemallohvitseride akadeemia ning 2014. aastal sai temast kaitseväe veebel.

"Silmapaistev tüüp, kellel on piisavalt initsiatiivi ja arusaamist, kuhu arendada Eesti allohvitseri rolli, aga tegelikult laiemalt ka," iseloomustas Salistet kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.

Kaks aastat tagasi otsustas Saliste kandideerida NATO väejuhatuse veebliks ja tänavu osutus ta ligi 20 kandidaadi seast ka valituks.

"Peamiseks asjaks, mis minu poolt rääkis, oli see NATO teadlikkus ehk siis see, mida me hingame siin Eestis olles, seda NATOT. Et ma ei pidanud nagu eriti oma arvamuse avaldamisega NATO kohta midagi lugema või deklareerima, ma sain rääkida täpselt, mees NATO-st seest," sõnas ta.

Uues positsioonis hakkab Saliste nõustama ja andma tagasisidet NATO Euroopa vägede ülemjuhatajale kindral Curtis Scaparrottile, kas tema plaanid on NATO üleselt kõigile kohale jõudnud ning millised on päris probleemid, millega NATO-s on vaja tegeleda.

Sisuliselt sama asjaga tegeleb Saliste ka praegu, kui nõustab kaitseväe juhatajat, kuid palju väiksemas mastaabis.

Ent uus amet tähendab sedagi, et aprilli lõpus kolib Saliste Belgiasse. Saliste väitel tema elukorraldus sellest siiski ei muutu. "Ma olen sõdur, ma olen 1994. aastast saadik nö kolanud mööda maailma, see selline mustlase eluviis on tegelikult täiesti igapäevane."

Kaitseväe juhataja Heremi sõnul Saliste kõrge positsioon Eestile suurt midagi kaasa ei too, vaid pigem saadab ühiskonnale sõnumi.

"27 aastat tagasi oli üks kutt Kosel, kes täna olles Eesti kõige kõrgem allohvitser, saab maailma kõige võimsama sõjalise organisatsiooni põhimõtteliselt kõige kõrgemal positsioonil olevaks allohvitseriks. Ja see tähendab seda, et igast külast pärit inimesel on võimalus ja et Eesti riik on oma kaitseväe kvaliteedis sedavõrd kõrgel, et mängib maailma tasemel," märkis kindralmajor Herem.

Enne uude ametisse asumist püüab Saliste end võimalikult palju ette valmistada selleks, et NATO mastaapidega hakkama saada, kuid kinnitab, et ennast muutma selleks ei pea. Saliste ametiaeg NATO-s on kolm aastat, võimalusega seda aasta võrra pikendada. Pärast ametiaega plaanib ülemveebel Saliste naasta Eestisse.

Toimetaja: Laur Viirand

Märkmed: