https://www.err.ee/1145690/ak-...
Toomas Pott
Foto: Aivar Koka Facebook/Varik Projekt
Riik andis Jõgevale kiriku ehitamiseks järgmise aasta eelarvest miljon eurot. Tegemist on erakordse otsusega, sest siiani pole ühtki uut kirikut Eestis riigi raha eest ehitatud. Seda enam, et ei kohalik kogudus ega ka Eesti Eevangeelse Luterliku Kiriku (EELK) keskvalitsus ise riigilt raha ei küsinudki. Kirikujuhid väidavad, et kirik oma suuri valdusi ilma riigi abita korras hoida ei suuda. Samas on EELK-l ka kasumit teeniv kinnisvara-ettevõte, mille rahaga rajatakse Tallinna üha kõrgemaid ja luksuslikumaid hooneid.
Pühapäeva hommik. EELK ehk Eesti Evangeelse Luterliku kiriku Jõgeva kogudus, kuhu annetuste järgi kuulub 44 liiget, peab jumalateenistust. Jõgeva on ainus maakonnakeskus, kus EELK-l oma kirikut pole, seetõttu on kogudus soovinud aastaid endale kirikut saada.
"Kirik jääb rahvale, loodame et valmimisel jutskui ka see ammune tänuvõlg, mida omal ajal enne okupatsiooniperioodi taheti algust teha, ka see saab selles mõttes ja tähenduse lõpuli viidud," ütles EELK Jõgeva koguduse õpetaja Georg Glaase.
Olukorras, kus järgmise aasta eelarvest ei saa õpetajad palgatõusuks sentigi raha ja raha ei jätku põllumeestele üleminekutoetuseks, eraldab valitsus Jõgeva kiriku ehituseks miljon eurot. Sisuliselt saab iga Jõgeva koguduse liige riigilt 22 700 eurot. Võrdluseks - järgmisel aastal tõuseb 336 000 pensionäri pension keskmiselt 20 euro võrra ja riigieelarve tervikuna on ligi kahe miljardiga miinuses. Kuid Jõgeva kirik sai raha ilma ise seda üldse taotlematagi.
Peapiiskopi sõnul võib piltlikult öelda, et valitsus tegi Jõgeva kogudusele miljonieurose annetuse.
Klaas: Pauluse kiriku rahastamine pole Jõgeva kirikuga võrreldav (1)
"See on eriotsus. See on valitsuse eriotsus, nii nagu ta on olnud kunagi Tartu Paluse kiriku puhul eriotsus, nii nagu ta oli Narva Aleksandi kiriku puhul ja nüüd ka siis Jõgeva kiriku puhul," rääkis Isamaa liikmest rahvastikuminister Riina Solman.
Jõgeva kiriku projekteerimist ja kiriku maal asuva veetorni ümberehitust kirikutorniks on riik varasematel aastatel juba toetanud ligi poole miljoni euroga. Paljuski on eelnevate toetuste eraldamise eest seisnud riigikogu liige, Jõgeva vallavolikogu esimees ja mitmete Jõgevamaa aumärkide kavaler Aivar Kokk. Kuna Isamaa erakonda kuuluv Kokk hoidus vaatamata Aktuaalse Kaamera palvetele kommentaaridest, jääb vastuseta küsimus, kui suur oli tema seekordne panus, et valitsus sellise eriotsuse tegi.
Solmani sõnul on päris uue kiriku ehituseks riigi raha andmine siiski erakordne. Kas see on õiglane paljude teise ootejärjekorras olevate ühenduste ja objektide suhtes?
"Õiglane? Ma arvan et ta on, et kui Jõgeval ei ole siiani kirikut olnud, siis Jõgeva kindlasti kirikuhoonet vajaks. Aga seda, et ta oleks kõigi suhtes õiglane, mina toetaks palju rohkemaid kui see oleks võimalik," tõdes Solman.
Solmani sõnul ei tohiks siin erinevaid valdkondi vastandana, sest kodanikuühiskonna alarahastus on mitmel pool. Samas ongi kirikud kõige suuremad kodanikuühiskonna ühendused. Luterlikus kirikus on 180 000 ja õigusu kirikutes umbes sama palju koguduse liikmeid. Näiteks Kaitseliidus on koos vabatahtlikega 26 000 liiget.
"Samost ja Sildam": Viilma sõnavõtt poliitikas paneb ta poliitikutega samasse lahtrisse (4)
"Riik ei anna tegevustoetust nüüd otse kirikule mitte kuidagi, riik küll on sõlminud lepingu Eesti Kirikue Nõukoguga, mis on siis Eesti kristlike kirkute nö krikute katusorganisatsioon," ütlesd Viilma.
Kirikute Nõukogu sai tänavu 646 000 eurot. Kuna 80 protsenti EELK kirikuhoonetest on mälestised, siis riik on aidanud neidki korda teha. Viilma sõnul on riigilt aaste jooksul kirikute korrastamiseks saadud miljonid moodustanud vajalikust vaid neljandiku. Tema sõnul on luterlik kirik Eestis ühest küljest nagu vaesunud aadlik, kes on saanud päranduseks suure lossi aga ei suuda seda üleval pidada. Riigi osa peaks nende haldamisel olema suurem.
"Tegemist on enamasti kogukonnale suunatud või ka välisturistidele, või külastjatel suunatud objektidega, mis täidavad täna nii kontserdisaali, sotsiaalkeskuse, nii muuseumi kui ka kiriku ülesandeid," selgitas peapiiskop.
Eesti Luterlik kirik on üks suurimaid Eesti kinnisvara omanikke, neil on üle 4500 hektari maad ja üle 200 kiriku. Tallinnas on neil mitu magusat kinnisavaraobjekti.
"Rahva teenrid" vaidlesid kiriku rolli ja õiguste üle (2)
Kinnisvara haldavale Kiriku Varahaldusele kuuluvad Tallinnas näiteks kaks krunti Kentmanni ja Tatari tänaval, kuhu on ehitatud moodsad ja uhked hooned. Eha tänaval teenib tulu kirikule tagastatud kinnistul alles eelmisel aastal valminud uus kortermaja. Kirik ei ole loobunud plaanist rajada Lennuki ja Maakri tänava nurgale 33-korruseline pilvelõhkuja. Kui need maha müüa, tekiks arvestatav tulu, mida oma kirikuhoonetesse investeerida. Kiriku Varahaldus teenis mullu 360 000 eurot kasumit, mis on 41 protsenti rohkem kui aasta varem.
Mõttuse sõnul peavad kogudused ennast ise ära majandama, riigi abi pole märkimisväärne: "Riigi tugi on meil siiamaani olnud enamasti pühakodade ehk riigi kaitse all olevate objektide korrastamiseks. See, mis puudutab sisulisi tegevusi, siis nende rahastamise oleme püüdnud ise hakkama saada."
Eestis on usuvabadus ja rahvakirik. Ometi tähtsustab valitsus just luterliku kiriku rolli, sest koos käib ju valitsuse ja EELK koostöö ühiskomisjon. Jõgevale rajab kiriku riik. Kas Eestis on tekkimas riigikirik?
"Riigikirik põhiseaduse mõttes, ei räägi kindlasti mitte hoonest, vaid räägib konkreetsest maailmavaatest. Ükski maailmavaade, ükski konfessioon ei saa Eesti riigis pretendeerida riigikiriku staatusele, muuhulgas ka materialism ja sekularism," leiab peapiiskop Viilma.
Toimetaja: Mait Ots