Amenita Formosa, Russula Pulchra, Nuda Lepista ja Lilla Liudik…
…lebavad laisalt laual Timmase Kunstihoone katusealuse all, nautides õrnalt halli seenevihmast ilma. Ei — Amenita, Russula, Nuda ja Lilla ei ole mitte Itaaliast külas olevad kunstnikud ega isegi mitte lauatantsijad kohalikust ööklubist, vaid hoopis…
SEENED…
…nopitud nobedate näpude poolt nii õppimise kui ka söömise eesmärgiga laupäeval, 27. septembril.
Dr. Peaseene, meile kõigile tuttava ja armsa Vello Sootsi juhtiva käe all läksid kolmkümmend virka Akadeemilise Kodu liiget Jõekääru Lastesuvekodu metsadesse ja niitudele laiali seenekorve täima. Hiljem ootasid laiali laotatud kolmkümmend kaheksa eri seenesorti kannatlikult laual, kuni Vello ja tema kaasa Pat jõudsid neile ladina-, inglis- ja eestikeelsed nimed külge panna ja siis kiita kas söödavaks, mürgiseks või lihtsalt ebameeldivaks. Need seened, mis ainult siis on mürgised, kui neid süüa koos alkoholiga… need pandi ruttu kõrvale!
Kõigest kõige haruldasem leid sel päeval oli Lepista Nuda, õrna sireli värvi pealt ja ka altküljelt. Möödunud aasta Toronto piirkonnas ühepäeva saagi rekord on 57 sorti.
Tänu Toronto Eesti Naisseltsile pääsesime kööki oma saaki valmistama ja siis ka nautima. Oi-oi! Selgus, et gaasipliit oli gaasita! Päästjaiks tulid kohalikud Jõekääru elanikud, kes kibekiirelt korraldasid elektripannid kohale ja praadimine läks lahti. Kohale oli toodud „õnnepaja“ ehk „pot luck“ toite, mis omakorda rikastasid „seene pidulauda“: magusad murumunad, siidised Slippery Jack’id, rammusad Russulad olid söömaaja peategelased.
Lõbusad jutuajamised, nauditavad naljad ja laginal naermine tõid hilispealelõunal päikese pilve tagant välja meeldivaks kojusõiduks.
Suur tänu korraldaja Helge Kurmile, õpetaja Vellole ja kõigile osavõtjatele! Oli tore! Tuleb korrata!
Vello Soots ja ta kaasa Pat panid kõikidele seenesortidele külge ladina-,inglis- ja eestikeelsed nimed. Foto: Helge Kurm
Seenelised oma saaki hindamas. Foto: Helge Kurm