Käik peaks tugevdama Deani liidripositsiooni üheksa demokraadist presidendikandidaadi kandidaadi seas, kes kõik loodavad 2004. aasta novembris toimuvatel valimistel kukutada populaarset presidenti, vabariiklast George Walker Bushi. Gore’i toetus Deanile tugevdam mehe kampaaniat juba enne jaanuaris toimuvaid valimiskoosolekuid Iowas ning eelhääletust New Hampshire’is.
„Howard Dean on tõesti ainuke kandidaat, kes on suutnud kogu riiki innustada rohujuure tasandil oma demokraatiaiha ning –entusiasmiga ja sooviga muuta Ameerikat selliseks, nagu me vajame,” ütles Gore.
„Me peame muutma Demokraatide Parteid ja muutma Ameerikat, võtma selle tagasi selle maa inimeste nimel,” lisas ta kampaaniakogunemisel New Yorgis Harlemis.
Pärast kogunemist lendab Dean New Hampshire’i, kus osaleb selle aasta viimasel demokraatide omavahelisel debatil.
„Ma olen uhke ja mul on au innustada Howard Deani saamaks Ameerika Ühendriikide järgmiseks presidendiks,” lisas Gore.
Gore’i toetus Deanile on suur tagasilöök demokraatide presidendikandidaadiks pürgivale Connecticuti senaatorile Joseph Liebermanile, kes oli Gore’i asepresidendikandidaat 2000. aasta valimistel ning kes lubas mitte kandideerida 2004. aastal, kui Gore kandideerib. Gore loobus presidendiks pürgimast ning Lieberman asus kandideerima.
„Mind häirib kõige enam see, et Al toetab kandidaati, kes on täiesti vastu sellele muutusele, mille Bill Clinton tõi Demokraatide Parteisse 1992. aastal,” ütles Lieberman, viidates sellele, et Gore oli Clintoni asepresident kaheksa aastat.
„Clinton tegi meie parteist taas majanduslikult vastutava, kasvu pooldava ja keskklassi maksukärpeid toetava partei. Howard Dean on kõige selle vastu,” lausus Lieberman.
Demokraatide ametlikuks kandidaadiks pürgivad veel erukindral Wesley Clark, senaator Joe Lieberman, endine esindajatekoja demokraatide liider Richard Gephardt, kodanikuõiguste eest võitleja Al Sharpton, esindajatekoja liige Dennis Kucinich, senaatorid John Kerry, John Edwards ning endine senaator Carol Moseley-Braun.