Sakslased panid Tallinnale nimeks Reval linna ümbritseva Räväla kihelkonna järgi. Rootslased tõlkisid meie vana linna nime, Lindanase ehk Linna aseme, oma keelde Lindanäsiks s.o. Kesaneemeks, mida soomlased nimetasid Keso ja hiljem Kesa. See on soomekeelne otsene tõlge rootsi Lindanäsist. Vene keeles esinevat nime Ledenets peeti rootslastelt laenatuks (Lindanäsi), kuid Ledenets tähendab vene keeles „jäätunud“ ja seda tuleks pidada Talina esimese sõnaosa — Tali- (talv) otseseks tõlkeks.
Teadaolevalt pärineb Tallinna nimetuse vanim registreeritud kirjalik märge Araabia geograafilt ja kartograafilt al-Idrisilt (u. 1100—1166), kes juhtis 15 aasta jooksul geograafilise ainese kogumist ja töötlemist. Selle tulemusena pandi kokku 70-st maakaardist koosnev „Geograafia“ (Palermo, 1154). Kaartidele kanti araabia tähtedega mõnede omaaegsete „intelligentsete meeste“, samuti skandinaavia ja vene kaupmeeste poolt suusõnaliselt edasi antud kohanimed. Sealt võis leida ka Läänemere äärseid maid, sh. Eesti.
Meie tähtsaim kindlus, sadam ja turupaik, praegune Tallinn, kirjutati sinna araabia tähtedega. Kahjuks on see meieni jõudnud ekslikus versioonis ladina tähtedega: „qlwn“. Peame siinjuures meeles pidama, et araabia kirjakeeles puuduvad vokaalid ja need tuleb lisada, kui sõna hääldatakse. Puuduvad ka suured tähed, „v“ häälik ja täht, ning sõnu loetakse paremalt vasakule. Vene ja teised kirjatargad, lisasid al-Idrise poolt kirjapandud nime tõlkimisel oma vokaalid ja said tulemuseks täielikult eksliku „Kolõvani“, millele on vahepeal lisandunud suur arv erinevaid variante, mis viis meie pealinna nime uurimise täiesti valele alusele. See nimi on meid „kollitanud“ kaheksa sajandit. Sealt on toitu saanud müüdid Kalevanist, Kalevist jt. romantilistest eesti ja vene rahvuskangelastest, keda igatseti leida Tallinna vanimas nimes. Sääraseid nimesid tuleb vaadelda kui soovunelmaid, millel puudub teaduslik tagapõhi.
Minu uurimistöö põhiteemaks on hüpotees, et al-Idrisi käsikirjas esinev Tallinna kohanimi algas tähega „t“ ja mitte „q“. See võis olal peamiselt tõlkide eksitus, kes panid „t“ asemele „q“ voi kopeerijate viga, kes kirjutasid ümber selle nime mitmel korral ühelt kaardilt teisele. Kui me nüüd paneme „qlwn“ asemele „tlwn“, ja lisame oma vokaalid, saame sõna „Taliuin“ mittemidagiütleva ja ebaõige „Kolõvani“ asemel! Pealegi puudub araabia keeles „V“ täht ja häälik „w“ hääldatakse nagu eesti „u“. Ei tohiks olla kahtlust, et al-Idrisi Taliuin, olles ülisarnane eesti praeguse Tallinna nime ning selle variatsioonidega, on just see nimi, mille ta oma maakaardile pani.
Venekeelne Tallinna nimi Ledenets tähendab „jäätunud“ asja või kohta, mis peab olema Tali- kui eestikeelse linna nime esimese osa (tali, talv, talve) otsene tõlge vene keelde. Kuna araabia keeles on jääl ja lumel üks ja sama nimi „talij“, peame kaaluma kauget võimalust, et Tallinna nime esimene osa on meile kunagi jõudnud araabia keele vahendusel.
Al-Idris kirjutab samuti, et kaugel Põhja-Euroopas on meri must, seal valitseb alati pimedus ja maad katab jää. Kas tema võiski meie Tallinnale selle nime anda? Vaevalt saab see olla venekeelse nime, Ledenetsi araabiakeelne tõlge. Nime teise osa üle ei tohiks olla vaidlusi, see tähendab kindlust, maalinna või nüüdse aja mõistes suuremat asulat.
Selle uurimistöö tähtsus seisab selles, et Tallinna vana nimi oli Talin või selle variatsioon, ning võime unustada kõik „Kolõvanid“ ja välja jätta õpikutest ja ajalooraamatutest kõik vihjed sellele, nagu oleks meie pealinna nimel midagi ühist Eesti vallutajate ja anastajate, taanlastega: nemad jõudsid Tallinna 74 aastat peale al-Idrisi esimest linna nime kirjapanemist.
Teoreetilist „Taanilinna“ on tõlgitud läti keelde kui Danu pils, ja „Kalevalas“ kui Tanikan linna. Eesti keeles ja sõnapruugis on seda nimevarianti raske leida, kuna valdav osa Tallinna (sõna esimese poole) nimedest on kõikjal Eestis, eriti murretes, peamiselt Tali-, Talli- või Tall-. Samuti peame väga tõsiselt kaaluma seisukohta, et Tallinna nime esimene osa tähendab eesti keeles „tali“, „talv“, „talve“ ehk meie kõige külmemat aastaaega.
dr. Harry Meindok
Finno-Ugric Studies Association of Canada, Member