Väljaspool Eestit elab hinnanguliselt üle 200 000 eestlase, kes on siit lahkunud erinevatel põhjustel ja aegadel. Väliseestlaskond on riigile väga oluline koostööpartner mitmel moel – rahvusvahelisel tasandil kultuuridiplomaatidena ja kontaktvõrgustike loojana, siseriiklikul tasandil riigi arengu mõjutajatena, kes toovad majandusse, kultuuri, ärivaldkonda uut kogemust ja teadmisi. Viimase aja muutunud väljarände olustikus on väliseestlaskond noorenenud. Üha enam eestlasi on asunud elama Põhja- ja Lääne-Euroopasse, kuid ka Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse ja Austraaliasse.
Riikliku rahvuskaaslaste poliitika sihiks on võõrsil elava Eesti kogukonna tõhusam kaasaamine Eesti arengusse ning ühiskonnaellu. Samuti soovib riik abiks olla neile, kes soovivad pärast pikka aega võõrsil elamist Eestisse tagasi pöörduda.
Riiklik „Rahvuskaaslaste programm“ toetab mitmeid väliseestlaskonnale suunatud tegevusi: eesti keele õpet välismaal, väliseesti noorte ja eesti keele õpetajate keele- ja kultuurilaagrite korraldamist Eestis, tööd väliseesti arhiivide ja kultuuripärandiga, väliseesti kultuuriseltside tegevust, samuti välismaal elava eestlaskonna tagasipöördumist Eestisse.
Eestlaskonna ja Eesti kodanike tagasipöördumine toimub erinevatel põhjustel. Sageli langetatakse otsus Eestisse tagasipöördumiseks seoses laste kooliminekuga, pensionilejäämisega, samuti meelepärase kodu loomisega Eestis või on läbitud piiri taga pikaaegne õpinguperiood. Üha enam on tõstatunud vajadus anda tagasipöördujatele süsteemset abi Eestisse naasmisel ja vajaliku info saamisel. Sageli ei piisa üksnes eri ametiasutuste kodulehtedel pakutavast teabest, vajalik on põhjalik nõustamine ning abi praktilistes küsimustes ja toimingutes. Eestisse tagasipöördumine kulgeb sujuvamalt, kui tagasipöördumisotsus on eelnevalt põhjalikult läbi mõeldud ning enda jaoks selgeks tehtud, millised juriidilised või muud haldustoimingud peab kodumaale naastes läbi tegema. Tihti ei ole tagasipöördujate keeletase ega ka teadmised Eesti ühiskonnakorraldusest ja riigis hakkamasaamiseks piisavad, sest kiiresti arenev digikeskkond ja ka muutuv seadusandlus ning info vajalike teenuste kohta võib olla keeruline ja kättesaamatu.
Lõimumisalast eesti-, inglise- ja venekeelset nõustamisteenust on Integratsiooni Sihtasutus pakkunud alates 2014. aastast, tagasipöördumistoetusi alates 2010. aastast. Selleks, et pakkuda senisest veel komplekssemat ja mitmekülgsemat teenust, alustas Integratsiooni Sihtasutuse juures selle aasta maikuus tööd tagasipöördujate nõustaja. Uue tugiteenuse eesmärk on olla väljaspool Eestit elavate Eesti kodanike ja rahvuskaaslaste kontaktpunktiks, mille ülesandeks on Eestisse tagasipöörduvate rahvuskaaslaste ja Eesti kodanike perede ja üksikisikute nõustamine ja kohanemisele kaasa aitamine, et lihtsustada Eesti elukorraldusega taasharjumist, elu- ja töökoha ning lastele koolikoha leidmist ja muude praktiliste küsimuste lahendamist. Nõustaja aitab kaasa ka rahvuskaaslastele suunatud info levikule ja teabematerjalide loomisele nii elektroonilises vormis kui trükituna ning tugivõrgustike tekkele kohalikes omavalitsustes. Ta teeb tihedat koostööd väliseesti organisatsioonide ja Eesti välisesindustega ning rahvuskaaslaste poliitikat elluviivate ametkondadega.
Nõustaja pakub rahvuskaaslastele ja Eesti kodanikest tagasipöördujatele mitmeid tugiteenuseid, mis täidavad Rahvuskaaslaste programmi eesmärke. Hõlpsalt leitava info ja personaalse nõustamise abil saavad Eestisse tagasipöördunud kiirelt abi oma igapäevaelu korraldamiseks riiki naasmisel ning vajaliku tugivõrgustiku ning kogemusnõustamise kaudu tuge kiireks igapäevaellu sisseelamiseks. Ka maksab sihtasutus tagasipöördumistoetusi pikka aega võõrsil viibinud lastega perede tagasipöördumise soodustamiseks ja kuni 30-aastastele välismaal magistri- ja doktoriõppe läbinud noortele.
Integratsiooni Sihtasutus omab pikaaegset kogemust Rahvuskaaslaste programmi ellurakendamisel nii suviste väliseesti noorte keele- ja kultuurilaagrite korraldamise, tagasipöördujatele tagasipöördumistoetuste maksmise kui ka nõustamise näol. Samuti toetab sihtasutus väliseesti kultuuriseltside tegevust. Ühtlasi on sihtasutusel head kogemused ka rahvusvahelisel tasandil töötamiseks, samuti keeleõppe, kohanemis- ja lõimumismeetmete rakendamisel Eestis.
Integratsiooni Sihtasutus pakub rahvuskaaslastele tagasipöördumise nõustamisteenust koostöös Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Välisministeeriumi ja teiste koostööpartneritega.
Vaata lähemalt: https://www.integratsioon.ee/t...
