Alati muutuv Ehatare

Eestlased Kanadas | 06 Jul 2007 | Ervin AleveEWR

Eesti Abistamiskomiteele Kanadas (EAK) kuuluv vanurite puhke- ja põetuskodu Ehatare, mis tänavu tähistab oma 25. aastapäeva, on nagu iga eakatele inimestele mõeldud hooldeasutus, väga liikuva elanikkonnaga, eriti keskmise vanuse osas.

Siin järgneb üks põlvkond teisele. Puhke- ja põetuskodu elanike keskmine vanus, mis erines suuresti Ehatare algaastail, on nüüd mõlemas ligilähedane: puhkekodus 90 ja põetuskodus 91 aastat. Põhjuseks on inimeste tahe elada iseseisvalt kõrge vanuseni. Seda on võimaldanud valitsuse sotsiaalpoliitika ja mitmesugused abistamisprogrammid oma kodus elavatele eakatele. Ehatare praegustest elanikest on enamus sündinud kodumaal Eesti Vabadussõja ajal või selle eel- ja järelaastail. Põhiharidus on saadud ennesõjaaegses Eesti Vabariigis, lisaharidus välismaal mitmes võõrkeeles.

Praegune elanikkond ei olnud Ehatare ehitajad. Seda tegid need siinsed eestlased, kes nüüd on lahkunud igavikuteedele. Praegused ehatarelased mõistavad seda ja peavad oma kohuseks hoida hooldekodu tulevastele eestlaste põlvkondadele. Seda saab teha ainult EAK kaudu ja abiga. Selleks on olnud Ehatares pikemat aega käimas olnud liikmeks astumise aktsioon. Tulemusi võis märgata EAK aastapeakoosolekul 11. juunil Toronto Eesti Majas. Esmakordselt võtsid sellest osa isiklikult või volituste kaudu Ehatares elavad liikmed tänu EAK poolt korraldatud tasuta bussitranspordile. Isegi puuetega inimestel oli kaasasõitmise võimalus.

Ehatares on toimumas muidki muudatusi. Koguteosest Eestlased Kanadas, III köide, lk. 263 loeme: „Teenindus Ehatares on olnud väga hea. Nurinat ja kaebusi on olnud vähe. Koostöö teenindajatega on samuti olnud hea. Erandiks oli 1988. aastal aset leidnud katse Ehatare teenindajaid ametiühingusse tuua. Tänu juhatuse liikmele Arvo Niitenbergile jäi ametiühing loomata. Härra Niitenberg oli teatavasti ühe Ontario suurkompanii juhtisik tegevusalaga töölisprobleemid. Käesoleval aastal otsustasid Ehatare teenistujad astuda ametiühingusse. Mida see kaasa toob, näitab tulevik. Esimene tööleping on veel sõlmimata.“

EAK peakoosolekul oli juttu uue põetuskodu ehitamisest, kuna Ontario provintsivalitsuse nõuete rahuldamiseks vajalikud remondid vajavad ruumi, mida praeguses hoones ei ole. Juhatus sai peakoosolekult volitsuse aasta jooksul astuda ühendusse teiste eesti organisatsioonidega, kes samuti vajavad ruume — näiteks Eesti Maja, Sihtkapital, Eesti Ühispank —, et siis ühiselt arutada Lõuna-Ontario eesti ühiskonna tulevikuvajadusi. Oma tuba, oma luba, mis kõlas pagulaselu algaastail, on jällegi akuutne.

Eestlased Kanadas

Eesti kunstlihast pidi saama tõeline hitt – 20 aastat hiljem pole seda grammigi müüdud MAALEHT