Pühapäeval, 16. mail toimus Eesti Maja suures saalis Toronto Eesti Meeskoori järjekordne kevadkontsert. Juhatas Charles Kipper. Solist Andrè Pere - tshello, klaveril Asta Ballstadt.

Uhkelt ja väärikalt marssisid nad poodiumile ja kinnitasid oma truudust eesti meeslaulule maestro Roman Toi loodud motoga. Reisiärevus jalus ja eelseisva laulupeo hõng juba tiivustamas — ei saagi olla muud kui uhke ja väärikas. Kava algas Fr. Brenneri vaimuliku ilmega lauluga „Taevas ja maa“, mis juba ammust ajast laulupidudel kõlanud. See oli pidulik ja igati sobiv avanumber, mis võimsalt mõjule pääses. Sama võib öelda kahe järgneva Enn Võrgu laulu kohta. Neist esimene — „Tervituslaul“ — oli mehiselt reibas. Sellele järgnenud „Tõotus isamaale“ oli liigutav oma südamlikus lihtsuses.
/.../
Esimene osa lõpetati R. Toi rahvalaulu seadega „Aiut, taiut“, mis kuulub koori raudvara hulka ja mis ka vastava bravuuriga esitati.
/.../
Kava esimese osa teise poole täitis tshellist Andrè Pere. Koos oma klaverisaatja Asta Ballstadtiga kujunesid nad publikule ülimalt meeldivaks üllatuseks.
/.../
Perel on olemas publiku südamete vallutamiseks kõik vajalik: viimistletud tehnika, köitvalt laulev toon, hea stiilitunnetus ja meeldivalt tagasihoidlik isiksus. Avapalaks oli Johann Sebastian Bachi „Prelüüd“ soolotshellole süidist nr. 6. Edasi musitseeriti juba koos saatjaga ning kohe saime kaks meeldivat maiuspala kohalikelt heliloojatelt: Kaljo Raidi „Largo“ ja Lembit Avessoni „Rondo“.
/.../
Pärast vaheaega rivistus koor uuesti ja esitas avapalaks Jüri Mandre „Neidised kirjukleidised“.
/.../
Sellele järgnes Gustav Ernesaksa rahvaluulele rajatud „Mind kutsuti pulma“, kus soleeris Enn Kiilaspea, tehes seda heatujulise joviaalsusega, mis positiivselt nakatas ka ülejäänud koori.
/.../
Jerome Kerni „Ol’ Man River“ Andres Raudsepaga sooloosas oli mõjuv. Raudsepp hiilgas kõigis registrites ja tõmbas sama meeleoluga kaasa kogu koori. Nii see kui kõik järgnevad laulud esitati Asta Ballstadti klaverisaatega.
/.../
Lõpunumbriks oli Griegi väärikas „Uus isamaa“ Avo Kittaskiga sooloosas, mis oli igati professionaalsel tasemel.

Ja siis tulid lilled. Neid jätkus dirigendile, solistidele, naissektsioonile, sünnipäevalapsest esimehele ja kahele kohalviibinud heliloojale (Roman Toi ja Kaljo Raid). Loomulikult ei pääsetud ka lisapaladest, milledest esimene — „Saare, mu kodupaik“ — esitati kahe lahkunud lauluvenna mälestuseks, mõlemad tublid saarlased. Viisi oli loonud Ärni Käärid ja sõnad Lembit Riis.
/.../
Oli ilus ja meeldejääv õhtupoolik, mis sillutas teed eelseisvatele laulupidudele nii siin kui kodumaal, samuti meeskoori kontsertreisile Tallinnas, Kadrinas, Kärdlas, Karjas ja Pärnus.

Kokkuvõttes võib kontserti igati kordaläinuks lugeda. Toronto Eesti Meeskoor tõestas, et ta on suuteline pakkuma nauditavat meeslaulu oma kuulajaskonnale.

Siin on esitatud lühendatud versioon artiklist. Täismahus saab seda lugeda Eesti Elu paberväljaandest.

Märkmed: