Oleme harjunud, et kooliaasta ei ühtu kalendriaastaga. Põhjapoolkeral algab see tavaliselt suve lõpus ja lõpeb uue suve tulekuga. Välitegevusega seotud noorteorganisatsioonides, nagu gaidlus ja skautlus, on vaba aja veetmine aastaringne ettevõtmine.
Kotkajärve loodus hakkas juba värvi muutma, kui 7. septembril südasuvises soojuses heisati sini-must-valge riigilipp nõupäevade avamiseks Anton Õunapuu väljakul. Suures sõõris seisvat noortejuhtide väge tervitasid gaidmaleva juht ngdr. Silvi Verder ja skautmaleva juht skm. Harold Kivi, kes jäid ka peamajas toimuvate malevate ühiskoosolekute juhatajaiks kahe päeva jooksul. Protokollisid malevate sekretärid gaidide ngdr. Rita Kütti ja skautide nskm. Toomas Marley. Laupäeva õhtuks oli registreeritud nõupäevadest osavõtjaina 22 gaid- ja 27 skautjuhti.
Kui välja arvata tunniajaline nõupidamine malevate eriala juhtidele (hundud-hellakesed, gaidid-skaudid, vanemgaidid vanemskaudid) ja gaidmaleva juhtkogu koosolek, tegeles nõupäev peaasjalikult üksuste tööga eeloleval skaudi-gaidiaastal. Koosolekuid pidasid eraldi neli Toronto üksust: gaidide Põhjala Tütarde ja Rajaleidjate lipkonnad, skautide Lembitu Maleva Kalevi lipkond. Kõikidel üksustel on oma kodud Kotkajärvel.
Keskpäevasele lõunasöögile ja pildistamisele järgnes köögi juures arutelu, mida kanada eesti noored on aastaid nimetanud ajurajuks. Sõnastikust seda sõna ei leia. Teemaks oli Kotkajärve olevik ja tulevik. Eriti sobiv teema praegu, kuna vabaõhupiirkond pühitseb poolesajandi -juubelit tuleval aastal. Jaguneti gruppideks, kusjuures nende juhtideks olid skm. Egbert Runge, ngdr. Tiiu Nõmmik, nskm. Toivo Pajo ja nskm. Paul Sambla. Ajuraju juhendajaks oli skm. Harold Kivi.
Arutelust koorusid välja järgmised soovid ja vajadused: vähendada korrashoitavate laagriväljakute arvu vastavalt tänapäevasele vajadusele, lihtsustada hoonete, eriti köögi, peamaja, veevärgi, torustiku, masinapargi (muru- ja võsaniitjad, traktor) korrastamist, nii et seda suudaksid teha ka väheste tehniliste oskustega inimesed. Kaaluda järvevee asemel kaevude puurimist, kus vesi oleks saadaval ka talvekuudel. Orus asuv lõkkeplats vajab paremat juurdepääsuteed jalakäijaile, võimalikult käsipuuga. Kuna töökäte arv ja talgute populaarsus ühiskonnas on vähenenud, tuleks leida võimalusi tasulise tööjõu palkamiseks.
Laupäeva õhtu, pärast lipu langetamist ja õhtusööki väljas asuva varikatuse all, oli jäetud soovikohaseks vabaks kasutamiseks.
Pühapäevahommikusel lipuheiskamisel luges palve skm. Evald Oder. Järgnes ühiskoosolek peamajas, kus koostati tegevuskalender aastaiks 2002—2003, mis üldjoontes jälgib aastate jooksul väljakujunenud töörutiini mõne üksiku erandiga. Üksused tegid teatavaks oma juhtkonnad eelolevaks tegevusaastaks. Selle kohaselt juhib gaidlipkonda Põhjala Tütred ngdr. Kairi Taul-Hemingway, Rajaleidjaid ngdr. Ingrid Kütt, skautüksust Lembitu Malev nskm. Enno Agur ja skautlipkonda Kalev nskm. Mati Pajo. Kõik on kauaaegsed juhid mõlemas malevas. Nõupäevade viimasel koosolekul kinnitati korduvalt, et rühmajuhtide ja metsamärgi kursustel on esmatähtsus malevate õppeprogrammis. Rahvusvaheliselt tunnustatud metsamärgi väljaõpet nimetatakse ka skautlikuks ülikooliks. Seletusi õppetegevuse kohta andis skm. Ants Evard.
Nagu alati, mängib igal skautlikul-gaidlikul üritusel suurt osa noorte ja nende juhtide tervislik toitlustamine. Nõupäevad pole erand, kuigi koosolekuil istumine nõuab vähem energiat kui laagritegevus. Pereema ülesandeid täitis köögis hommikul vara ja õhtul hilja ngdr. Silvia Birk-Terts; abilisteks ngdr. Silvia Trei ja vabatahtlikke noortejuhtide hulgast.
Skaut- ja gaidmalevate põhikirjade kohaselt kuuluvad nõupäevadel tehtud ettepanekud kinnitamisele aastakoosolekuil, mis toimuvad Toronto Eesti Majas pühapäeval, 3. novembril 2002. Septembrikuu jooksul alustavad sisetegevusega kõik Toronto noorteüksused, kuhu on uued liikmed teretulnud. Informatsiooni lastevanemaile ja vanavanemaile gaid- ja skautorganisatsioonide kohta Torontos leidub ajalehe Eesti Elu tähtraamatus.
