Linnast toodi laagrivarustusega kaasa ka korralik kuumalaine. Vahetult enne laagrit oli sadanud nädal aega järjest, kruusateed aurasid niiskusest ja metsa vahel oli porilompe näha. Sellised tingimused on sõbralikud sääskedele ja parmudele, kes omakorda rõõmustasid, kui said aru, et linnast on kohale toodud värsket toidupoolist. Laupäeva hommikul sai siis parmude kiuste telgid ja varjualused püstitatud, ehitatud, noolepoiste all-laager „Mereröövlid” seati sisse tavakohaselt hunduplatsil, vendurskaudid laenasid hellakeste laagriala ja sealolevaid mugavaid telgipõrandaid. Vanemate poiste laagris oli ka kitsekari — koolipoisi sõnapruugis on ju kits jalgratas. Neid tänapäeval moes olevaid maastikujalgrattaid oli korralikult linnnast kaasa toodud, eks Kotkajärve kaljune maastik ja metsarajad luba toredaid jalgrattamatka võimalusi.
„Orujärve” laagris tähistatakse ka eesti skautluse 90. aastapäeva. Laagrijuhi nskm. Enno Aguri sõnul teevad kõik juhid, lelled, sõtsed kindlaks, et skaudivaim elab Kotkajärvel — kui üks süda ja üks hing — laagri lõpetamiseni.
Need lapsevanemad, kes pidid koju tagasi sõitma, tegid seda rahulduses, et poisid on häädes kätes, aga küll ka väikese kahjutundega, et ei saanud ise laagrisse jääda, kus puhas õhk, värskendav järvevesi, ning keegi ei streigi, nagu suures linnas seda tehakse.
