Vaevalt olid koolikellad viimast korda sel õppeaastal helisenud, teatades rõõmsalt, et suvepuhkus on käes, kui asus Lembitu Maleva pere teele Kotkajärvele. Algamas oli laager „Orujärve“. Lembitu noolepoisid ja ammukütid, mõõgamehed ja lelled, juhid ja emad-isad, kes köögis abiks, olid tänavu esimesed skautlikud noored, kes talvel õpitud skauditarkusi said oma metsakodus, vabas looduses tarvitada.

Linnast toodi laagrivarustusega kaasa ka korralik kuumalaine. Vahetult enne laagrit oli sadanud nädal aega järjest, kruusateed aurasid niiskusest ja metsa vahel oli porilompe näha. Sellised tingimused on sõbralikud sääskedele ja parmudele, kes omakorda rõõmustasid, kui said aru, et linnast on kohale toodud värsket toidupoolist. Laupäeva hommikul sai siis parmude kiuste telgid ja varjualused püstitatud, ehitatud, noolepoiste all-laager „Mereröövlid” seati sisse tavakohaselt hunduplatsil, vendurskaudid laenasid hellakeste laagriala ja sealolevaid mugavaid telgipõrandaid. Vanemate poiste laagris oli ka kitsekari — koolipoisi sõnapruugis on ju kits jalgratas. Neid tänapäeval moes olevaid maastikujalgrattaid oli korralikult linnnast kaasa toodud, eks Kotkajärve kaljune maastik ja metsarajad luba toredaid jalgrattamatka võimalusi.

„Orujärve” laagris tähistatakse ka eesti skautluse 90. aastapäeva. Laagrijuhi nskm. Enno Aguri sõnul teevad kõik juhid, lelled, sõtsed kindlaks, et skaudivaim elab Kotkajärvel — kui üks süda ja üks hing — laagri lõpetamiseni. Juba on käidud kanuuga järvevana otsimas, esimene laagrilõke on peetud, saunaraamatusse kirjutatud kiidusõnad tänasid head kütjat Peeter Einolat, kelle töö panuse parimaks osaks oli, et kublud ja sääsehammustused said kõva leiliga unustatud. Virgad pereemad teevad kindlaks, et nälga kellelgi pole, mida ka poisid tänuhüüdega pärast söömaaegi kinnitavad.

Need lapsevanemad, kes pidid koju tagasi sõitma, tegid seda rahulduses, et poisid on häädes kätes, aga küll ka väikese kahjutundega, et ei saanud ise laagrisse jääda, kus puhas õhk, värskendav järvevesi, ning keegi ei streigi, nagu suures linnas seda tehakse.

Eestlased Kanadas

TRENDING