15. augustil, kui suur enamus Põhja-Ameerika idapoolsest osast kannatas elektrikatkestuse all, oli juba osa skautüksuse Lembitu Malev poisse teel laagrisse. Peaasi, et autodes küllalt bensiini sõiduks jätkuks!

Talvise tegevusperioodi jooksul tehakse harilikult plaane ja korraldatakse väljaõpet suviste laagrite jaoks. Sel aastal tähistavad Lembitu poisid oma mängumaa, Kotkajärve 50. aastapäeva suurepärase laagriga, mille nimeks ongi „Hõissa 50”. Laager ei toimu siiski ainult meie mängumaal, vaid kolmes erinevas kohas — Kotkajärvel, Hardwood Hills'i loodusalal ja Algonquin Pargis.

Eelmisel reedel oligi vendur-skautide tuumik (14—17aastased poisid) teel Barrie linna lähedal asuvasse loodus-parki, Hardwood Hills’i. Sinna parki oli kogunemas ligi 2500 agarat jalgrattavõistlejat. Ees ootas neid 24tunnine jalgrattamaraton läbi metsamaastiku. „Team Lembitu” oli peale mõneaastast vahet jälle registreerunud 5-liikmeliste meeskondade kategoorias, kus meeskonna kollektiivne vanus ei tohi ületada 100 aastat. Võistluskategooriaid oli palju, k.a. meeste ja naiste omad ning individuaal- ja sponsorfirmade meeskonnad.

Lembitu 5-liikmeline meeskond seadis oma telklaagri üles reede õhtupoolikul, olles sellega valmis võistluseks, mille algus oli ettenähtud laupäeva keskpäeval, ning see lõppes samal ajal pühapäeval. Võistlus algas „Le Mans” stardiga, kus iga meeskonna esimene sõitja jookseb 300 meetrit oma rattani ja siis sõidab esimesed 22 km rajal. Peale sarti käib sõit tavalise teatesõidu korras. Iga järgmine sõitja ei tohi asuda rajale enne, kui eelmine on oma tiiru rajal lõpetanud.

Lembitu esimeseks jooksjaks/sõitjaks oli vendur Mark Allas. Talle järgnesid Erik Agur, Allan Marley, Markus Põldma ja Jamie McLeod. Treeneriks oli Toomas Marley koos oma abilise Karl Vanaseljaga.

Samal ajal, kui „Team Lembitu” seadis ennast valmis võistluse alguseks Hardwood Hills’is, olid ülejäänud üksuse liikmed kas Kotkajärvel või kiiruga teel sinna. Õnneks Kotkajärvel oli elekter ära ainult 12 tundi. Reedel tuli vool külmkappidesse tagasi, mis võimaldas laagri söögi kohaletoomist ilma mingi mureta.

Säraval päikesepaistelisel laupäeva hommikul algas laagrite püsitamine. Hundud (poisid vanuses 7—11 a.) seadsid oma laagri üles nn. Hunduplatsile, mis asub suure-köögi ja peamaja vahel. Skaudid (11-14aastased poisid) ja need vendurid, kes ei olnud jalgrattavõistlusel, seadsid oma laagrid sisse Orujärve läheduses asuvale Lembitu platsile.

Peale lõunasööki avati laager piduliku lipuheiskamisega Anton Õunapuu nimelisel lipuväljakul. Laagrijuht, nskm. Enno Agur tervitas poisse ja vanemaid lühikese avasõnaga. Peale ühispildistamist siirdusidki all-üksused oma tegevuste juurde.

Hundud ehitasid linnumaju. Skaudid tegid pioneer tööd ja valmistasid all-laagri väravat. Vendurid asusid korrastama Kotkajärve 2,5 km pikkust suusarada saagide ja võsakääridega, nii et seada see ka jalgrattasõidu kõlbulikuks. Eks Kotkajärvel asuvad poisid olid ka mõtte ja hingega koos oma kaaslastega, kes selle aja peale olidki juba Hardwood Hills’i võistlusrajal.

Pühapäeval pidid Kotkajärvel viibivad vendurid sõitmagi Hardwood Hills parki, et kaasa elada oma semude, jalgrattasõitjate, võistluse lõpule. Peale võistlust pidid kõik poisid tagasi tulema Kotkajärvele, kus neid ootas ees 3-päevane kanuuretk Algonquin Pargis ja palju muud huvitavat.

Pühapäeval toimusid ka gaidlipkonna „Põhjala Tütred” ja skautlipkonna „Kalev” laagrite avamised. Viimane tähistab oma laagriga lipkonna 50. aastapäeva. Ja esmaspäeval oodatakse gaidlipkonda „Rajaleidjad” Kotkajärvele, kes pidid suure ühis-bussiga kohale jõudma.

Kõigist sellest kirjutame meie lehes edaspidi.

Märkmed: