Täna peetakse Tallinna Ülikooli Balti Meedia- ja Filmikooli ruumes Huvitava Kooli mõttekoda, kus haridusest hoolivad inimesed arutavad, kuidas muuta Eesti kooli veelgi paremaks. Mõttekotta on kutsutud 60 inimest – Huvitava Kooli nõukoja liikmed, Huvitava Kooli ideevõistluse esseede autoreid, õpetajaid, koolijuhte, koolipidajate esindajaid ja ka esmapilgul haridusvaldkonnast kaugel olevad inimesi.
„Mõttekoja sihiks on jõuda koosmeeleni selles, mis iseloomustab huvitavat kooli,“ ütles algatuse Huvitav Kool koordinaator Pille Liblik. „Arutelu käigus tahame koondada tervikuks head mõtted, suured ideed ja praktilised ettepanekud. Need peaksid olema võimalikult mitmekesised, seepärast on mõttekotta kaasatud inimesed ka väljastpoolt haridussüsteemi.“
Algatuse Huvitav Kool töörühm on mõttekojale välja pakkunud konkreetsed teemad, millises suunas mõtted võiksid liikuda: arvestada rohkem avalikkuse ootusi haridusele, viia õppekavasse kirjapandu ainetundi, muuta õppemetoodikad mitmekesisemaks, suurendada ühiskonna usaldust kooli vastu, siduda paremini ühte järjestikused haridustasemed. Ülalnimetatud teemad on välja kasvanud praegustest kitsaskohtadest üldhariduses, need on sisaldunud ka ajakirjanduses avaldatud arvamustes ning samu teemasid rõhutasid oma esimesel kokkusaamisel ka Huvitava Kooli nõukoja liikmed.
Haridus- ja Teadusministeerium kutsus sügisel ellu algatuse Huvitav Kool, et koguda mõtteid ja ettepanekuid Eesti üldhariduse paremaks muutmiseks. Algatuse ühiskondlikku nõukotta kuulub tosin eri valdkondade inimest, kelle abil otsitakse lahendusi kooli huvitavamaks muutmiseks ning kes peaksid olema hariduse kriitilised sõbrad ja hindama kavandatavate muudatuste vastavust ühiskonna ootustele.
Asso Ladva