Lugupeetud lugejad.


Ajakirjanduse siduvast osast väliseestluse säilitamises ja arengus on korduvalt räägitud ja kirjutatud. Murettekitav on aga tõsiasi, et kõik meie rahvusgrupi majandusjõule tuginev tegevus kaotab oma toetajaskonda n. ö. kahest otsast. Esimene põlvkond lahkub. Teisest ja kolmandast generatsioonist on aga kasvanud kiirestielav noor, edukas ja professionaalne “maailmainimene”, kes küll kodu, eesti täienduskoolide ja noorsoo-organisatsioonide taimelavast tulles on eestlusest huvitatud, kuid meil on puudunud kaasaegne teabeteenistus, mis teeks nendele kergeks eestlusega suhtlemise. Me ju teame, et noored ei telli ega loe eesti ajalehti. Tartu College on ainulaadne väliseesti organisatsioon, kus ülejääkidega sissetulek on kindlustatud asukohamaa majanduse, mitte meie ühiskonna kandejõuga.

Teadlikult on see majanduslik võime nüüd rakendatud meie teabevõrku, kus see on kõige ulatavam meie vaimse iseolemise ja omapära säilitamises. Rajades alalise majandusliku aluse meie sõltumatule ajakirjandusele, koos vajalike ajakohaste teabevahendite loomisega, suudame tagada meie tulevikuloos määrava osa.

Läbirääkimiste tulemusena avaldati möödunud nädala ajalehtedes teade, et “Meie Elu” ja “Vaba Eestlane” on nõustunud ühinema Tartu College’i Kirjastuskomitee egiidi all. Uus väljaanne, mille nimeks valiti “Eesti Elu” alustab ilmumist 1. jaanuarist 2002. Arvutiekraanile jõuavad ulatuslikumad “Eesti Elu” teabekeskuse saated alates samuti uuest aastast. Oleme alles kujundamisastmel. Loodetavasti laiendab see uus vahendaja, arvutileht, lugejaskonda. Valitud vorm ei paku ainult “tooteid” vaid ootab lugejate arvamusi ja kommentaare. See oleks/on kaastöömäng, mis aitab luua aktiivse, toitva mõttevahetuse.

Sellega avame väliseestluse püsiva, areneva teabekeskuse.

Torontos, 31. oktoobril 2001.

Elmar Tampõld.
Tartu College’i Kirjastuskomitee.

Märkmed: