Eesti haiglad kulutavad aastas miljardeid kroone traumahaigete raviks, kellest paljud on haigekassas kindlustamata ning kes lisaks on sageli oma õnnetustes ise süüdi.
Tartu Ülikooli kliinikumi neuroloogiaprofessori Arvo Tiki sõnutsi kulub traumahaigete raviks üksnes nende haiglas 40 miljonit aastas.

«Kui joodik vastu seina sõidab ja meie haiglas kokku lapitakse, on ravikulu 60.000-70.000 krooni,» sõnab Tikk.

Traumasurmade arv Eestis on pöörane ning suur osa neist juhtub joomase peaga. 2001. aastal hukkus õnnetult 2375 inimest, neist kaks kolmandikku mehed.

Surnuks jõi end 332 meest, 315 sooritas enesetapu, 181 hukkus liikluses, 161 mõrvari käe läbi ning 130 tules.

Kui Põhjamaades moodustavad vigastussurmad 3-4 protsenti suremusest, siis Eestis on see protsent 12-13.

Nimekate arstiteadlaste hinnangul on vigastussurmade ja õnnetuste peasüüdlane alkohol, mis on Eestis ülimalt kättesaadav ning odav.

Ehkki möödunud aastal kogus Eesti riik alkoholiaktsiisina miljard krooni, rõhutab traumahaigeid raviv professor Tikk, et riigi kulutused on hoopis suuremad: iga aktsiisikroon annab 5-7 krooni eest majanduskahjusid.

Surmade ja invaliidistumise tagajärjel kaotas Eesti möödunud aastal umbes kaks miljardit, traumahaigete raviks kulus 1,6 miljardit.

Vigastussurmade teemat lahkab laupäevases Arteris Peeter Ernits.

Märkmed: