Mitu tänavust rahvahääletust Euroopas on riivanud Ameerikat, kord otsesemalt, kord kaudsemalt, eriti Saksamaal ja Rootsis.
Saksa Liidupäeva valimistel tõi kantsler Gerhard Schröderi sotsiaal-demokraatidele (SPD-le) üllatusvõidu tema deklaratsioon, et Saksamaa ei saada oma sõdureid Iraagi sõtta. Vahetult enne valimisi teostatud rahvaküsitlused näitasid, et SPD oli kindlalt kaotamas kristlik-demokraatidele (CDU/CSU-le). Schröderi varjamatult Ameerika-vaenulik deklaratsioon viimsel minutil enne valimisi andis SPD-le napi edemuse. See oli näiteks Ameerika-vaenu otsesest ärakasutamisest saksa sisepoliitikas.
Vastupidise pildi saksa sisepoliitikast pakkusid Bayeri liidumaa-parlamendi valimised 20. septembril. Kristlik demokraadid lõid sotsiaaldemokraate häältesuhtega 62:19. Vaatlejad on ühte meelt, et see oli tänu CSU juhi Edmund Stoiberi edukale majanduspoliitikale, mis põhijoonis tugineb vabaturu-printsiibil nagu ka Ameerika majandus. Stoiber on Bayerist teinud Saksa majanduse jõujaama, ühtlasi vähendades tööpuudust ja kodanike maksukoormust. Seevastu Saksa Liitvabariigi majandus, mida on juhtinud Schröderi SPD, võitleb enam kui kümneprotsendilise tööpuudusega (Bayeris 6%), ülejõukäivate sotsiaalkulutustega ja riigikassa jätkuva defitsiidiga. Niisiis oli Bayeri rahvahääletus kaudseks toetuseks süsteemile, mida USA on püüdnud juurutada kogu maailmas alates Marshalli plaaniga a. 1947.
Üks maadest, mis on ameerikaliku vabaturukapitalismi ametlikult tagasi lükanud, on muidugi Rootsi. Sotsialistid on Rootsit valitsenud 60 aastat 70-st ning Rootsi heaoluriiki loetakse üldiselt nn. „sotsiaalse turumajanduse“ õnnestunud näiteks, ehkki rootslaste maksukoormus on kõrgemaid maailmas. Kuidas on võimalik, et see, mis Saksa Liitvabariigis ei ole õnnestunud, toimib Rootsis rahuldavalt?
Seletuseks on, et Rootsi „sotsiaalne turumajandus“ ei olegi nii väga „sotsiaalne“. Kapitaalseadmete amortisatsioon („depreciation“) nt. võimaldab Rootsi ettevõtjal sageli eraldada suuremaid summasid ettevõtte laiendamiseks kui Ameerikas. Lihtsustatult öeldes: Rootsi jagab oma tööstusele sotsialismi vaid supilusikaga, kapitalismi seevastu kulbiga; rahvale aga kulbiga sotsialismi ja kapitalismi vaid lusikaga. Rootslased on oma majandusmudelile uhked.
„Dagens Nyheter'i“ veerukirjaniku Göran Rosenbergi hinnangul on paljud rootslased veendunud, et nende mudel on parem kui ükskõik milline teine, mida neile võiks pakkuda üleminek kroonilt eurole, ning et nende senine edu on saavutatud põhiliselt mitte osana Euroopast, vaid tänu eemale hoidumisele Euroopast ja selle kroonilisest majanduskriisist.
Seetõttu hääletasid nad 56:42 euro vastu. Seos USA-ga seisneb siin selles, et nii rootsi kui ameerika eksperdid mõistavad Euroopa mudeli hukka kui töövõimetu.
Ameerika päevikust: Berliin, München ja Stockholm
Arvamus
TRENDING
