Ameerika päevikust: India ja „meie“
Kadunud kirjanik Karl Rumor (-Ast), keda meie newyorklased tohiksid lugupidamises mäletada, ei oleks saanud oma esimesele reisiraamatule valida pädevamat pealkirja kui „Palava päikese ja fanaatilise usu maal“ (1931). See kõneleb Indiast, mille iseseisvumine, st vabanemine Briti ülemvalitsuse alt (1947) maksis kõrget lõivu fanaatilisele usule. Ajavahemikus 1948—1991 langes kolm India peaministrit usufanaatikute mõrvaohvreiks (Jawaharlal Nehru, Indira Gandhi ja Rajiv Gandhi).
Nüüd kõneleme Indiast kui „maailma suurimast ja edukaimast demokraatiast“.
India, nagu tunnistab president Bushi äsjane riigivisiit Uus-Delhisse, on maailmariik, mille poliitilisi, majanduslikke ja eriti kõrgtehnoloogilisi saavutusi kadestavad kogu maailma rahvad, nende seas ka „meie“. („Meie“ hõlmab käesolevas kontekstis kõiki Läände kuuluvaid rahvaid, seega niihästi ameeriklasi kui ka eestlasi, vastandina Indiale kui idamaale.)
Vaatlejad teavad rääkida, et välisminister Condoleezza Rice on juba aastaid president Bushile soovitanud Indiale lähenemist ning selle hiigel-subkontinendi kaasahaaramist maailmapoliitikasse. Äsjase Bushi visiidi kommentaaridest võib järeldada, et Washingtoni tihedam koostöö Uus-Delhiga pakuks USA-le tõepoolest mitmeid uusi võimalusi niihästi välis- kui sisepoliitikas. India kaasabil võiks ehk osutuda võimalikuks astuda otsustav samm Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ummikusse jooksnud püüdluses kolmanda maailma vaesuse kaotamiseks. Samuti võimaldaks see algatada uusi projekte Euroopa Liidu ja NATO allakäinud kaitsevõime taasülesehitamiseks. Sisepoliitiliselt aitaks see pidurdada ameerika liberaalide igikestvaid katseid riigivõimu suuremaks sekkumiseks mitmel elualal. Kokkuvõttes — uus peatükk Ameerika-India suhetes võiks analüütikute hinnangul pakkuda Bushile ja vabariiklastele terve rea teretulnud uusi initsiatiive.
On selge, et India efektiivne angazheerimine Washingtoni poolt tähendaks ka uut peatükki USA suhetes oma seniste liitlaste ja vaenlastega, rääkimata uutest pinevustest presidendi ja Kongressi vahel.
USA ja India vahel toimuvad juba regulaarsed kaitsepoliitilised konsultatsioonid. Äsja Bushi ja India paministri Singhi vahel sõlmitud lepe rahuviisiliseks koostööks tuumaenergia alal on küll juba demokraatide poolt esile kutsunud süüdistuse, et sellega on Bush rikkunud tuumarelvade leviku keelustamise (non-proliferation) lepingut. Kuid see sobimus ei ole veel leping enne, kui Kongress ei ole seda ratifitseerinud. Tõenäoselt tuleb Kongressis selle üle vägagi huvitav debatt.
Märksa mahukam võib olla meie liitlaste nördimus selle üle, kuidas uued India-Ameerika suhted mängivad välja väliskaubanduse alal. Mängus on Hiina tohutusuur tarbijaskond, st turg, ja küsimus, kelle elektroonika, kodumasinad ja autod selle vallutavad. Jaapan ja Saksamaa on kõrgtehnoloogia alal USA-st maha jäänud ega ole enam võistlusvõimelised pakkuma neil aladel n-ö viimast sõna (state of art). Venemaa on tehnoloogia alal seni suutnud edukalt müüa ainult relvi. Hiina ääretu tarbijaskonna vallutamine võib õnnestuda vaid kahel rahval — ameeriklastel või hindudel.
India pretsedenditu, igivana kultuur on suutnud muutumatult säilitada paganluse-aegseid usundeid nagu zoroastrism ja hinduism — usundeid, mille kummardajad jätkuvalt austavad mitmeid jumalaid korraga — ja sellest hoolimata osanud omaks võtta ka moodsaima läänekultuuri tippsaavutused.
Meenub üks vana india tähendamissõna. Algaja küsib Targalt: „Ütle, oo Tark, mis hoiab maailma ülal?“ — „Maailma hoiab ülal üks suur kilpkonn, kelle seljas me kõik oleme.“ — „Aga kes hoiab seda kilpkonna ülal?“ — „See on üks veelgi suurem kilpkonn.“ — „Aga kes hoiab ...?“ Siinkohal segab Tark vahele: „Ära küsigi, kilpkonnadel ei tule iial lõppu.“
Selles tähendamissõnas peegeldub hindude ainulaadne aegruumi taju, mis on võibolla eeltingimuseks nende erakordsele võimele opereerida nanosekundite ja mikro-tarkvaraga.
Kas olete tähele pannud, kui palju on praegu arvutitehnikute seas hindusid? Mu poeg arutas hiljuti üht tarkvara probleemi XYZ arvutikompanii telefonil. Tuli välja, et ta instruktor kõneles Srinagarist Loode-Indias. Näide sellest, kuidas toimib Ameerika ja India vahel alanud nn outsourcing ehk meie kahe majanduse integreerumine.
President Bush näib uskuvat vana tõde: „Kui sa ei saa neid võita, siis ühine nendega.“
Arvamus
TRENDING
