Mis võis olla selleks parmuks, kelle hammustus ajendas Prantsuse presidenti Jacques Chiraci demonstratiivselt välja marssima Euroopa Liidu tippkonverentsilt Brüsselis 23. märtsil? Oli see tõesti presidendi solvumine, et üks tema nimekatest kaasmaalastest, Euroopa Tööandjate Liidu esimees Ernest-Antoine Seillier alustas oma ettekannet inglise keeles? Ennenägematu reetlikkus! Chirac päris viivitamatult aru, miks üks prantslane suvatseb kõnelda inglise keeles. „Aga seepärast, et see on ärimaailma käibekeel,“ vastas Seilliere. Millele järgneski Chiraci saalist lahkumine kahe trabandi saatel.

Hiljem seletas Chiraci pressisekretär ajakirjanikele, et president tahtnud kaitsta üksnes prantsuse keele õigusi, kuid märksa tungivamaks põhjuseks võis Wall Street Journal'i andmeil olla Seilliere'i aruande teema, nimelt rahvusvahelises kaubanduses üha suurenev protektsionismioht (prantslaste keelepruugis patriotisme economique), mis on Prantsusmaa väliskaubanduse silmatorkavamaid tunnusjooni. Saalist kõne ajaks lahkumisega vältis Chirac lihtsalt vajadust seista silmitsi piinlike küsimustega, milles ettenähtavalt olid esile kerkimas võrdlused prantsuse majandus-shovinismi ja anglosaksi maade turuvabaduse vahel. Need võrdlused ei oleks Chiracile kindlasti mitte meeldinud.

Ameerika majanduse saavutused viimase kümnendi kestel ja ka ta hetkeseis on kadestamisväärsed hoolimata sellest (või ehk just selle tõttu), et Bushi populaarsusreitingud on nii madalal (30-neis). Washington Post'i kolumnist Sebastian Mallaby arvab, et „Ameerika (majanduse) hiilgeaeg võib olla just praegu“.

Briti mainekas äriajakiri Financial Times koostab igal aastal nimestiku maailma 15 kõige lugupeetavamast äriettevõttest. Nii a. 2005 kui 2004 olid 12 selles edetabelis Ameerika ettevõtted. Mallaby ei loetle neid nimeliselt, kuid viidetest tekstis näivad nende hulka kuuluvat firmad nagu Starbucks, Procter & Gamble, Apple, Wal-Mart, lühidalt — firmad, mis paistavad silma mitte üksnes oma profiidivõime poolest, vaid ka oma suhtlemises tarbijaskonnaga. See, nagu Chirac väga hästi teab, on eredaks vastandiks Prantsuse ärimaailmale, kust toimub ettevõtete massiline põgenemine vabaturumaadesse nagu Poola, Iiri voi Cayman Islands.

On mitte ainult irooniline, vaid lausa naeruväärne, et prantslaste pretsedenditud massimäratsused, millega protestitakse ühe uue, olukorda muuta püüdva seaduse vastu, tulenevad otseliinis Prantsuse heaoluriigi üleskiidetud hüvistest, mida mõned on nimetanud „Nõukogude mudeliks, mis töötab“. Ainult et ta ei tööta enam ammu.

Ameerika majandusteadlane Lawrence Kudlow on arvestanud, et viimase viie aasta jooksul on Prantsuse siseriiklik kogutoodang (SRK) kasvanud ainult 1,6% aastas, seega ligi kolm korda aeglasemalt kui Ameerika SRK. Kahe viimase kümnendi vältel on Prantsuse ettevõtlus suutnud luua vähem kui 3 miljonit uut töökohta – samas kui Ameerika majandus on laienenud 30 miljoni uue töökoha võrra. Üheks oluliseks teguriks Prantsuse majanduse stagnatsioonis on olnud täheldatav rahva, eriti noorte, nõrk töötahe. 2003. a. töötas prantslane keskeltläbi 1431 tundi; ameeriklane aga 1822 tundi. Töö abil heaolu väljateenimine ei kuulu prantslase elu eesmärkide hulka. Washington Post'i reporter leidis, et Pariisis usutletud noorte prantslaste enimsoositud olelus-mudeliks on kogu eluajaks garanteeritud heapalgaline töökoht riigiteenistuses. Teravas vastuolus selle ideaaliga on muidugi töö uus seaduseelnõu, mis lubaks ettevõtjail vallandada nooremaid ebakompetentseid teenistujaid kahe esimese tööaasta kestel. Kuid kas õigustab see miljonite hüsteerilisi tänavarahutusi, tuhandete autode süütamist ning sadade äride ja asutuste lõhkumist-rüüstamist, nagu see toimus märtsi viimastel nädalatel üle kogu Prantsusmaa?

President Chiracilt tahaks küsida: kas õigustab see kallaletungi inglise keelele? Härra President, kas ei peitu Teie Brüsseli obstruktsiooni taga lihtsalt kadedus angloameerika rahvaste tubliduse peale?

(Ülbuse, viha ja ahnuse kõrval on kadedus üks neist neljast surmapatust, mis on kaasinimestele ohtlikud. Ülejäänud kolm – lihahimu, priiskamine ja lodevus – tunduvad olevat vähem õelad.)

Märkmed: