Juuli algul ilmus „Washington Times'is“ pikem artikkel Eesti kaitsevägede endise ülemjuhataja kindral Aleksander Einselni kohtuasja kohta. Artiklit, mis ulatab üle poole lehekülje, kaunistavad kolm nägusat portreefotot kindralist endast, ekspeaminister Mart Laarist ning ekspresident Lennart Merist. Suur osa artiklist on pühendatud Aleksander Einselni konfliktile Eesti poliitikute, eriti ekspeaminister Mart Laariga — ning ilmsesti on loo põhjuseks asjaolu, et see kuus aastat tuurinud protsess aprillis lõppes. „Times'i“ erikorrespondent Drew Wilson kirjutab Tallinnast:

„(See kohtuasi) lõppes Tallinna linnakohtu otsusega tühistada USA endise armeekoloneli ja Eesti kaitsejõudude endise ülemjuhataja Aleksander Einselni vastu tõstetud süüdistus, et tema on vastutav talle allunud ohvitseride relvadega salakaubitsemise eest.“ Wilsoni reportaazhist ilmneb aga terve rida muidki konfliktipõhjusi, eelkõige Einselni kui emigrandi kohanemisraskused sovjetiseerunud Eesti ühiskonnaga. Nagu Einseln ise oma ametisse astumise kohta ameerika ajakirjanikule ülteb:

„Ma ei pärinud mitte Eesti, vaid nõukogude ohvitserkonda.“ Ja Wilson jätkab:

„(Einselni) esmaseks prioriteediks oli likvideerida need jahmatama-panevad asjaolud, mida ta kaitsejõududes eest leidis. Ohvitserid reeglina jõid teenistuse ajal ja vägivalla kasutamist naiste vastu pidasid nad oma teenistuskraadi eesõiguseks. Lokkas ka noorsõdurite brutaalne piinamine ehk nn. „dedovshtshina“. Kui peaks toimuma mingi kokkupõrge Venemaaga, ei oleks sellised kaitsejõud usaldatavad, arvas Einseln. Oma esimese kaheksa kuu jooksul ülemjuhatajana vallandas Einseln enam kui tosina ohvitsere, kirjutab „Washington Times“.

Arvamuste lahkuminekud kindral Einselni ja vabariigi valitsuse vahel teravnesid pärast nõukogude väeosade lahkumist Eestist augustis 1994. „Times'i“ artikli järgi nägi Einseln siis Moskva ägenenud propagandarünnakutes pahaendelist märki; tollane peaminister Mart Laar aga pidas seda kartust liialdatuks ning Einselnit — Eesti olude asjus võhikuks. Kuid — jätkab Drew Wilson — „Einseln tegi Eesti kaitsejõududele korralduse astuda võitlusse, kui Vene väed peaksid tungima üle piiri. Kindrali enda sõnul: „Keegi siin Eestis pidi ometi näitama enesekindlust, et oleme valmis mingisugusekski vastupanuks.“ Wilson lisab:

„Einseln uskus, et see käskkiri oli sümboolse väärtusega ja vajalik. Ja seejärel tõepoolest tema populaarsus tõusis kõrgele.“ (WT. 6.juuli)

Ameerika reporteri hinnangul sai Einselnile saatuslikuks, et ta hakkas avalikult nimetama korruptsiooni Eesti Vabariigile kõige ohtlikumaks vaenlaseks. Valitsus luges seda tõenäoliselt ühe sõjaväelase lubamatuks sissetungiks poliitikasse, kirjutab Wilson. President Meri andis a. 1995 Einselnile küll täiskindrali aukraadi, kuid palus tal ühtlasi ametist tagasi astuda. Seejärel algas kohtuprotsess, mille raames tõstetud süüdistused nüüd aprillis tühistati.
Kindral Einselni teened Eesti kaitsejõudude ülemjuhatajana 1993-95 võtab tollane kaitseminister Hain Rebas kokku järgmiselt:

„Einseln väärib tunnustust selle vundamendi rajajana, mille alusel Eesti on kutsutud liituma NATOga... Ta oli mõjukas ja populaarne ning andis tohutu panuse Eesti suhetele Läänega.“

Aleksander Einselni ja Mart Laari vahelise konflikti põhjusi iseloomustab huvitavalt taani kindral Michael Clemmesen, kes on Tartu kõrgema sõjakooli juhataja. Drew Wilson'i tsitaadi kohaselt ütles Clemmesen:

„Kindral Einselnit tiivustas tüüpilise emigrandi asjatu püüe taastada see Eesti, kust ta oli lapsena lahkunud.“ Taani kindrali hinnangule tunneb tõenäoselt kaasa suur osa väliseestlasi.

Märkmed: