USA Ülemkohus langetas 27. juunil otsuse, millel on kaugeleulatuv ja tõenäoliselt rahustav mõju ameerika usutülidele. Näiliselt puudutab Ülemkohtu otsus vaid kitsast küsimust: kas vaesemate õpilaste õppemaksu finantseerimine erakoolides riiklike krediiditõendite (vouchers) näol on vastuolus USA põhiseadusega või mitte. Ülemkohus otsustas viie häälega nelja vastu, et mitte. Ja see tähendab, et „kiriku ja riigi range eraldatuse ajastu on nüüd möödas“, kirjutab õigusteadlane Jeffrey Rosen New York Times'is.

See otsus lõpetab aastakümneid kestnud terava vaidluse selle üle, kas usul võib Ameerika ühiskonnas olla mingit riiklikku kaitset või peab ta olema ühiskonna (st. maksumaksjate) poolt toetatud eluavaldustest pagendatud nagu katk või kriminaalkuritegu. Niikaua kui see debatt on kestnud, et paistnud olevat mingit kompromissivõimalust — konservatiivide (kes nõudsid lastele klassis palvetamise õigust) ja liberaalide vahel, kes käskisid kustutada lause „Jeesus on meiega“ isegi Columbine'i keskkooli massimõrva ohvrite mälestustahvilt.

Eriti teravalt kerkib see konflikt esile igal aastal jõulu eel, kui ühed püstitavad linna või küla keskväljakule Jeesuse sünnistseeni maketi ja teised kaebavad nad kohtusse konstitutsiooni rikkumise pärast, väites, et see võib haavata mõne teiseusulise külaelaniku tundeid.

Ülemkohtu värske otsus on vastuseks mõnede maksumaksjate kaebusele Ohio osariigi kooliseaduse vastu, mis sellist õppemaksu kergendust võimaldab 1895. aastast saadik. Kaebajad, kelle seljataga seisab õpetajate ametiühing, väidavad, et riikliku õppemaksu-krediidi jagamine tähendab maksumaksjate raha raiskamist põhiseaduse-vastasele tegevusele, nimelt usuõpetusele. Põhiseadus ütleb siiski vaid seda, et riigivõim ei tohi religiooni kehtestada; mitte, et riigivõim peab religiooni maha suruma.

New York Times võtab omaks liberaalide seisukoha, leides, et Ülemkohtu otsus „on halb otsus nii põhiseaduslikel põhjusil kui ka halb Ameerika hariduselule“ (NYT, 28. juuni).

Kuid George Washingtoni ülikooli professor Jeffrey Rosen (keda ülal tsiteerisin) ütleb oma analüüsis, et Ülemkohtu otsus on suur samm edasi riigivõimu tõelise erapooletuse suunas usuelu küsimustes. Ta kirjutab: „Ülemkohus sedastab, et mingi valitsuse poolt kaaluvail põhjusil kehtestatud programm ei ole konstitutsiooni vastane, ka kui see programm juhuslikult peaks kasu tooma usulistele organisatsioonidele“ (NYT, 28. juuni).

Washington Times toetab jõuliselt seda usulise erapooletuse doktriini ja rõhutab, et Ohio õppekrediidi programm on mitte osariigi valitsuse, vaid lastevanemate valik: „Kui valikuotsuse on teinud lastevanemad, mitte valitsusvõim, siis asjaolu, et vanemad otsustasid selle raha maksta koguduste koolidele, on ebaoluline ses suhtes, kas tegu on põhiseaduse-vastase aktsiooniga mingi religiooni kehtestamiseks,“ ütleb Times juhtkirjaliselt. Leht ennustab, et Ohio õppekrediidi süsteem levib ka teistesse osariikidesse ning muudab täielikult kogu ameerika hariduselu palge (WT, 29. juuni). Jeffrey Rosen teeb oma analüüsist järgmise kokkuvõtte: „Ülemkohtu otsus — mõõdukas kompromiss, mis nõuab, et riik ei soodustaks ega takistaks usuelu migil moel — on võimeline vaos hoidma äärmuslasi mõlemal tiival… (See kindlustab), et usulised institutsioonid võivad võrdsel alusel konkureerida ilmlikega riikliku toetuse saamiseks kõikjal, kus nende summade lõppotstarbe määrab indiviidide (st. lastevanemate) otsus ja mitte valitsuse poliitika.“

Lootkem, et see teeb ka lõpu väiklastele nääklemistele jõuludekoratsioonide ja koolipalvuste ümber.

Märkmed: