USA üha hoogustuv valimisvõitlus, milles Iraagi sõda ja terrorismitõrje on pidevalt vaidluse all, näib olevat üsna varju jätnud sündmuse, mis võib tähtsuselt ületada nii president Bushi kui ka ta vastaskandidaadi John Kerry Iraagi strateegia, rääkimata ÜRO abitutest resolutsioonidest. Pean siin silmas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) uusimat initsiatiivi vaesuse kaotamiseks maailmast. See ei saa pikemas perspektiivis jätta rahvusvahelist terrorismitõrjet mõjutamata.
Sest esimest korda aastakümnete jooksul on WTO 147 liikmesriiki otsustanud lõpetada oma põllutoodete subsideerimise, mis hoiab kolmanda maailma rahvaid sõna tõsises mõttes orja-ahelais. Kes on kunagi TV-s näinud, kuidas egiptuse põllumees kogub puuvilla, jaapani põllumees kasvatab riisi või kuubalane lõikab suhkruroogu, peaks hõlpsasti aru saama, et neile on see ristluid murdev töö tegelikult elu- ja surmavõitlus. Surm on hädavaevalt eemale hoitud, kui pere saab söönuks, kuid elu ei ole elamist väärt, kui nad osagi oma toodangust ei saa müüa maailmaturul, st. teenida oma olme moderniseerimiseks hädavajalikku välisvaluutat.
Süüdi selles olukorras on jõukate tööstusmaade kauakestnud poliitika „harmoniseerida“ oma põllumeeste sissetulekuid ekspordi juurdemaksete ja impordi piirangute abil, nii et talurahvas tunneks end samaväärsena linnakodanikega. Seetõttu läheb rikaste maade riis, puuvill ja suhkur maailmaturule praktiliselt „dumping“-hinnaga, millega arengumaade riis, puuvill ja suhkur ei suuda kuidagi võistelda. Seda ebanormaalsust on WTO üritanud juba aastaid korrigeerida, kuid seni ikka tulemusteta.
Nüüd aga, 1. aug. s.a. langetas WTO Genfis otsuse lõpule viia üldise subsiidiumide redutseerimise leping, mis on olnud uinuvas olukorras 2001. aastast saadik.
See otsus on ajalooline. Genfi konsensuse alusel kohustuvad WTO liikmesriigid alustama subsiidiumide tühistamist ja/või kärpimist rahvusvahelise kaubanduse kõigis kolmes pea-valdkonnas — tööstustoodete, põllumajanduse ja teeninduse sektoreis. Kokkutulekul esitasid mõned liikmed (nende seas Shveits ja Jaapan) küll reservatsioone oma farmerite jätkuvaks kaitseks, kuid domineerivaks meeleoluks näis olevat leppimine hädavajaliku reformiga. Seda väljendas ilmekalt Shveitsi president ja majandusminister Joseph Deiss, kui ta Associated Pressile ütles:
„Kahetseme, et mõned meie mured on jäänud arvesse võtmata. (Alanud) liberaliseerimisprotsess lisab kahtlemata uut survet (shveitsi) farmereile. Kuid see on võtmetähtsusega samm maailmamajanduse avamiseks ja tuleb kasuks kõigile maadele.“ (AP, 1. aug.)
Enamik majandusteadlasi on veendunud, et tollimüüride alandamine ja kaupade hinna ja nomenklatuuri jätmine vabaturu määrata annavad maailmamajandusele jõulise süsti. Ühe analüüsi järgi lisaks kõnealuste piirangute kärpimine ühe kolmandiku võrra maailmakaubandusele 63 miljardit dollarit ehk umbes ühe Kanada-suuruse maa. Sellest saaksid kasu mitte üksnes arengumaad, vaid ka jõukad riigid, kelle väljamaksed riigikassast vähenevad tühistatud subsiidiumide võrra. Associated Pressi järgi avaldasid Genfis nii arengumaad kui tööstusriigid uuele lepingule tugevat toetust. Kanada kaubandusminister Jim Peterson ütles:
„See on uskumatult tähtis Kanadale ja kogu maailmale.“
Mis neil ütlemata jäi on lootus, et kõigile rahvastele avatud turumajandus — vähendades kolmanda maailma vaesust — võtab rahvusvahelise terrorismi taimelavadelt jalad alt.
Ameerika päevikust: Maailma Kaubandusorganisatsiooni tiigrihüpe
Arvamus
TRENDING
