Ameerika-vastaste demonstratsioonid on kohati võtnud leebelt öeldes bisarseid vorme. San Franciscos korraldasid nad oksendamis-protesti („vomit-in“) südalinna kõnniteedel. Skandeeriti „meie toetame oma sõdureid, kui nad oma ohvitserid maha lasevad“. Mujal maailmas tulid rahvamassid välja süüdistustega USA kapitalismi, ebainimlikkuse, unilateralismi jms. vastu. Vasakpoolsete fantaasial ei näi olevat piire Ameerika-vastaste loosungite leiutamisel.
Londoni „Financial Times“ pidas Bushi valitsuse suurimaks patuks seda, et ta ise otsustab, kelle vastu sõtta minna? „Ühendriigid reserveerivad endale õiguse ise otsustada, kes võiksid olla ta vaenlased, ning mida nendega peale hakata,“ nuriseb FT. See süüdistus on ligilähedaselt niisama napakas kui Columbia ülikooli äärmusvasakpoolse professori Edward Saidi väide, et need miljonite meeleavaldused toimuvad Darwini arenguõpetuse kaitseks kreatsionistide (st. usklike) vastu. (Said ennustab ms., et Bush keelab ära uued presidendivalimised aastal 2004.)
Mõnedki vaatlejad peavad imetlusväärseks, et Iraagi sõda on esile kutsunud nii massiivseid meeleavaldusi nii ruttu ja nii mitmel pool maailmas. Kuid need on kõike muud kui spontaansed. Neid on kauemat aega põhjalikult ette valmistatud ja miljonite dollaritega rahastatud ameerika tuntuimate maksuvabade nn. humanitaarfondide poolt nagu Fordi sihtasutus, Maailma Kirikute Nõukogu jt.
„The Washingon Post“ on välja uurinud, et veebruari demonstratsioonid plaanitseti juba aastavahetusel Itaalias toimunud „peacenike“ konverentsil. Kuid see ei olnud veel kõik. Leht jätkab:
„(Nende demonstratsioonide) juured ulatuvad tagasi nädalaisse vahetult pärast 11. septembrit 2001, kui aktivistid alustasid kokkutulekuid välja töötamaks vastumeetmeid USA ootuspärastele sõjalistele sammudele, mida nende arust oli oodata pärast terrorirünnakuid New Yorgile ja Pentagonile.“ Leht järeldab, et tänavusi meeleavaldusi ei vallandanud mitte sõja alustamise akt USA poolt 19. märtsil, vaid aktivistide ammune lahinguplaan Ühendriikide enesekaitse nurjamiseks, kui sõda puhkeb (WP, 2. aprill.).
Sõja ja selle vastaste motivatsiooni tuleb otsida kaugemale haaravast perspektiivist. Meie planeedil on toimumas suur jõudude ümberrivistumine. Hiljuti Londonis aset leidnud Euroopa suurlehtede sümpoosionil kirjeldas briti „Daily Telegraphy“ peatoimetaja Charles Moore olukorda järgmiselt:
„Minu arust on terves reas globaalsetes inistitutsioonides tulemas kriis, mis peegeldab seda, kuidas maailm muutub. Euroopa Liit on muutumas. Peame vahet tegema „uue Euroopa“ ja „vana Euroopa“ vahel. See erinevus on reaalne. Prantsusmaa kaitseb vana Euroopa Liidu status quod. Ameerika pilgud on aga palju rohkem tulevikku suunatud. Tunnen inimesi Euroopas, kes arvavad, et Bushi valitsus on pelgalt tüüpiline Ameerika parempoolsete administratsioon ja kaob, kui Bush järgmised valimised kaotab. Aga ta ei kao,“ ennustab Moore. Ta võib osutuda vaid esimeseks etturikäiguks selles hiigelmalemängus, mis näib olevat alanud ülemaailmse terrorivõrgu ja terrorivastaste koalitsiooni vahel.
Arvamusküsitlused mitmel pool maailmas näitavad, et sõjavastastel on valdav ülekaal terrorismivastaste üle — kuni 80—90 protsenti pooldajaid. Ent isegi Prantsuse ja Saksa valitsused, hoolimata oma sõjavastasest retoorikast, olid USAga ühel nõul selles, et Iraagi türann Saddam Hussein tuleb kõrvaldada.
Ameerika päevikust: Mille nimel nad oksendsid?
Arvamus
TRENDING
