Oma uusaasta-tervituses „Aasta 2003 — pööre paremusele?“ kirjutasin:

„Ameerika-Euroopa suhteid mõjutab kindlasti positiivselt fakt, et Euroliidu ja NATOga ühinevate Ida- ja Kesk-Euroopa riikide enamik on Ameerika-sõbralik. See on teretulnud vastukaaluks seal seni domineerinud Lääne-Euroopa, eriti Prantsuse ja Saksa vasakpoolsele eliidile.“

Möödunud kuu vältel oleme sellele ennustusele saanud mitu kinnitust Ida-Euroopa diplomaatidelt. Nii ütles Leedu USA suursaadik Vygaudas Usackas kuu keskpaiku Charlottesville’is peetud kõnes:

„Ei ole mingi saladus, et Kesk- ja Ida-Euroopas valitseb parem arusaamine kui mõnedes teistes maades Ühendriikide poliitikast ja aktsioonidest, mis on sihitud terrorismi ja Iraagi rezhiimi ohtude vastu.“ Suursaadik rõhutas, et need maad teavad, kui kõrge on tegevusetuse hind, lisades:

„See on, mispärast Eesti, Läti ja Leedu presidendid kinnitasid president Bushile, et nad seisavad Ameerikaga õlg õla kõrval, astudes vastu terrorismiohule ja 21. sajandi väljakutsetele.“

Nädal varem oli Bushil olnud pikem kohtumine Poola presidendi Aleksander Kwasniewskiga. Kwasniewski tervitas USA aktiivset lähenemist terrorismi-probleemile, nimetades seda „aktsiooni-filosoofiaks“ ja selgitas:

„(Selles sõjas) oleme meie need, kel tuleb vaenlane leida. Ma ei tohi oodata, kuni vaenlane meid leiab. Ja kui ta on leitud, tuleb ta neutraliseerida, enne kui ta jõudu kogub.“ Uue kaitsevööndi kohta, mis nüüd ulatab Läänemerest Musta mereni, ütles Poola riigipea:

„See ei ole üksnes geograafiline dimensioon, mis muutub. Samal ajal nihkub Euroopa idapoolele ka (mandri) poliitiline raskuskese. Kahekümne kuuest NATO liikmest tuleb kümme endistest kommunismimaadest. Ja kõik nad on tulvil vaimustust, teotahet ja usku NATOsse,“ kinnitas Poola president Kwasniewski hiljuti Valget Maja külastades.

Poola, Ungari ja Tshehhi Vabariik on juba asunud seda „aktsiooni-filosoofiat“ ellu viima, osaledes USA kaitsemeetmete rakendamisel mitmel pool Lähis-Idas. Oma valmidust analoogilisteks sammudeks on kinnitanud ka teised Ida-Euroopa riigid, kaasa arvatud Eesti.

Ameerika-sõbraliku tugigrupi konsolideerumine Euroopas on seda tervitatavam, mida ilmsemaks see saab, et viimaste nädalate nn. „sõjavastaste“ demonstratsioonide taga seisab lihtlabane Ameerika vihkamine, mitte mingi ratsionaalne argument. Hiljuti Washingtonis ja San Franciscos aset leidnud meeleavalduste organiseerijaks oli rahvusvaheliselt tuntud „Workers World Party“ (WWP). Washington Post’is kirjutab selle kohta kolumnist Michael Kelly:

„WWP on sõna tõsises mõttes stalinistlik organisatsioon. Ta on endise Socialist Workers Party fraktsioon, mis lõi lahku Nõuk. Liidu sissetungi ajal Ungarisse a. 1956 — WWP nimelt pooldas invasiooni. Nüüd toetab ta ükskõik keda, kes end sotsialistiks nimetab või lihtsalt Ameerika vastu on… isegi kui see tähendab türannide ja fashistide toetamist.“ (WP, 22. jaan.) Muude kuritööde kõrval on WWP kaitsnud Tiananmeni veretööd Hiinas ja Srbrenica genotsiidi Bosnias. Momendil näib WWP ära kasutavat vaidlust võimaliku Iraagi sõja ümber, milles ta soosikuks on muidugi mitte president Bush, vaid Saddam Hussein. Esseist Christopher Hitchens, kes ise varem kuulus WWP-sse, nimetab oma endisi aatekaaslasi nüüd „islamofashistideks“.

Praegune Iraagi-debatt näitab, et „islamofashistide“ mõju on levinud ka Euroopas. Seetõttu on Ameerika eesmärke mõistvate riikide rinde tugevnemine Ida- ja Kesk-Euroopas eriti tervitatav.

Märkmed: