Ei ole küll midagi erilist, kui Ameerika presidendi-kandidaat teeb pikema välismaareisi, nt. andmete kogumiseks. Kuid kasutada seda valimisvõitluse ülekandmiseks võõramaa pinnale, nagu seda tegi demokraatide presidendikandidaat Barack Obama oma äsjasel, enam kui nädalapikkusel reisil Lähis-Itta ja Euroopasse, on siinkirjutaja mälu ulatuses kaunis unikaalne, kuigi mõnes mõttes ka positiivne.

Hea on, et see sunnib meedia kommentaatoreid eriti objektiivselt valgustama võitlevate poolte seisukohti ja hoiduma – nagu ütles üks kolumnist – oma favoriidi „jumaldamisest“.
Washington Post’i juhtkiri päeval pärast Obama kõnet Baghdadis kaebas, et senaator Obama juhtis oma kuulajaid valele teele kahes keskses küsimuses. Esiteks, rõhutab üldiselt vasemale kalduv Bushi-vastane Post, ei toimu Iraagi sõja otsustavad lahingud mitte Afganistanis (nagu väidab Obama), vaid ikkagi Iraagi territooriumil.

Teiseks on president Bushi ja kindral Petraeuse mullune jõudude võimendus-strateegia (surge) vastupidi Obama väidetele andnud häid tulemusi Iraagi patsifitseerimisel isegi mitme Bushi vihkaja hinnangul. Vägivallatsemine on tunduvalt alanenud ja Iraagi verisulis demokraatlikud institutsioonid tugevnenud. „Kui Obama keeldub neid realiteete nägemast, võib see teda presidendina palju rohkem kahjustada kui ükskõik milline Iraagist väljatõmbumise tähtpäev,“ kirjutab Washingon Post (WP, 23. juuli.)

Washington Times’i kolumnist Helle Dale peab sündsusetuks Obama käitumist nii, nagu oleks ta juba presidendiks valitud. Ta on lubanud Afganistanile saata rohkem Ameerika sõdureid; viidanud, et tal on Iraagi peaministri Malikiga kokkulepe USA jõudude Iraagist väljatõmbamiseks 16 kuu jooksul; ning põhjendanud oma Lähis-Ida reisi vajadusega õppida tundma sealseid poliitikuid, kellega tal tuleb tegelda lähema 8-10 aasta jooksul (presidendina). Dale võrdleb seda olümpia kuldmedali võitnud sportlase võiduringi jooksuga ümber staadioni (victory lap), mis on pretsedenditu ja parimalgi juhul vastuolus USA põhiseaduse vaimuga. „Meil saab ikkagi olla ainult üks president korraga,“ nendib Dale (WT, 23. juuli.)

Nõnda siis näeb Obama „õppereis“ ameerika juhtivate kommentaatorite luubi all pigemini välja nagu valimisvõitluse ülekanne välismaale. Kõige vahedama analüüsi sellest „külalisetendusest“ pakub NBC väliskorrespondent Andrea Mitchell, kes leiab Obama Baghdadi-visiidi olevat instseneeritud nagu mingi teatri-etenduse: „Mida te nägite, ei olnud (meedia poolt) kohale saadetud reporterid. See, mida te nägite, oli valik sõjaväelaste poolt võetud fotosid; sõjaväelaste poolt esitatud küsimused ja mõnegi arvates võltsitud intervjuud, sest need ei olnud ajakirjaniku tehtud.“ (WT, 23. juuli.) Mitchelli tsitaat on võetud endise Valge Maja pressisekretäri Tony Blankley artiklist Washingon Times’is, mis lükkab tagasi Obama nõudmise Ameerika vägede koheseks väljatõmbamiseks Iraagist. Obama ei ole ära õppinud, mida tähendab terrorismivastane sõda, nendib Blankley ja lisab: „Kui Obama seda mõistab, on ta küps välisministri assistendi asetäitja (deputy assistant) ametiks.“

Märkmed: