On paraku tõsi, et me Saddami salarelvade asukohta ikka veel ei tea. See-eest aga teame, kus asuvad ühed teised, märksa laiema tuleraadiusega hävitusvahendid, millistest kõnales hilljuti briti ajaloolane, Lancashire'i ülikooli kultuuriloo professor George McKay. Nendeks on McDonaldsi hamburger, karastav jook Coca Cola ning Walt Disney filmid ja meelelahutuspargid. Need hävitavad nimelt kohalikke rahvuskultuure kogu maailmas, väidab prof. McKay. Ehk tema enda sõnul (tsiteeritud „Washington Times'i“ järgi):
„Ühendriike on leitud järjekindlalt süüdi olevat kohalike kultuuride labastamises (dumbing down) ja nivelleerimises ühiskonna cocakolonisatsiooni, mcdonaldisatsiooni ning disneyfitseerimise teel.“ (WT, 17. juuni.)
Et tegu on massihävitusrelvadega, selles ei saa olla mingit kahlust. Otsekui prof. McKay süüdistuse kinnituseks nentis USA tervishoiuminister David Satcher neil päevil, et ülerasvumine tapab aastas umbes kolmsada tuhat ameeriklast ja nõuab maksumaksjatelt 11.7 miljardit dollarit ravikulude katteks. Dr. Satcher nimetas ülerasvumist Ameerika kõige suuremaks „ärahoitavaks epideemiaks“ ja väitis, et selle all kannatab 60 protsenti täisealistest ja 13 protsenti alaealistest ameeriklastest.
Ilmsesti on meil õigus käsitleda „Big Mac'i“, „coke'i“ ja tundide kaupa „couch potato'na“ teleri ees sohval vedelemist ameerika massihävituselvadena, mis mitte ainult lämmatavad rahvuskultuure, nagu ütleb briti ajaloolane, vaid nõavad ka otseselt inimohvreid.
Vastandina Saddam Husseini salarelvadele on neid aga kerge leida. Nad on nimelt kõikjal meie keskel ja nad on tõepoolest algselt made in America, kuigi nüüd juba levimas üle maailma, nagu kurdab prof. McKay. Kuid nad ei näi siiski olevat praegu maailma haaranud Ameerika-hirmu peapõhjuseks.
Briti lehtedes on viimasel ajal iseloomustatud USA-d sõnadega „America the Scary“ — „Hirmuäratav Ameerika“. Sellest ilmneb, et maailm ei karda mitte eeskätt ameerika lipiide ega süsivesikuid, vaid siiski Ameerika relvi, kasvõi otse relvastatud kallaletungi näol USA poolt. Seda kinnitas ka USA eksvälisminister Madeleine Albright sümpoosionil, kus arutati Pew Uurimiskeskuse uusimat analüüsi maailma rahvaste suhtumisest USA-sse. Albright ütles:
Võibolla tõsi. Kuid see ei näi olevat kahjustanud nende — eriti just islami rahvaste — põhiliselt soodsat arvamist ameerika elustiilist, mille üldtunnustatud komponentideks on ju hamburger, cocacola ja Disneyland.
Mitmed korrespondendid on Bagdadis täheldanud iraaklaste ambivalentset suhtumist Ameerikasse. Samad inimesed, kes ühelt poolt hõikavad: „Amid, minge koju!“, kinnitavad teiselt poolt: „Ameerika elu on ilus“. Pew uurimus näitab protsentides, kui suured enamused islamimaades usuvad, et nad võiksid edukalt omaks võtta lääne stiilis demokraatia: see kõigub 83 ja 50 protsendi vahel, kusjuures isegi Palestiina aladel usub demokraatiasse 54 protsenti moslemitest.
Kas ei tähenda see, et kriitiline osa inimkonnast (1,25 miljardit islamlast) ei näe „cocakolonisatsioonis“, „mcdonaldiseeringus“ ega „disneyfikatsioonis“ sugagi neid massihävitusrelvi, mida näeb briti professor McKay?
Aga võibolla tähendab see hoopis seda, ei inimesed kõikjal, isegi islamimaades, tunnustavad vaistlikult vaba tahet — õigust süüa, juua ja vaadata filme, mida nad ise tahavad.