Ameeriklastel on hea kodune sõna — turf — territooriumi jaoks, kui see tähendab kellegi võimupiirkonda. Selle sõna algne tähendus on u. „murumaa“, kuid peamiselt tähistame sellega mõne ametiasutuse või tänavagängi mängumuru.
Seoses sõjaga Iraagis on fookusesse kerkinud Ühendriikide arvukate luureasutuste mängumurud, tänu äsja-ilmunud dokumentaalteosele „9/11“, mis kujutab endast Kongressi poolt ellu kutsutud „Riikliku Terrorismitõrje Erikomisjoni“ aruannet selle mitu kuud kestnud tööst. Üllitise eesmärgiks oli üksikasjalikult läbi kaaluda Iraagi sõjakäigu põhjused ning teha ettepanekuid võimalike vigade parandamiseks. Komisjoni tähtsaimateks leidudeks on, et sõda alustati osalt puuduliku informatsiooni põhjal ning et selliste vääratuste vältimiseks tulevikus tuleb kogu luure koondada üheainsa ministeeriumi tasemel keskasutuse ning selle ülemuse — nn. luuretsaari — kätte.
Viimane ettepanek kutsus koheselt esile kriitika, et see looks uue bürokraatliku territooriumi lisaks seni olemasolevaile (USA valitsusele allub tervelt 15 eri luureasutust) ja provotseeriks vaid uusi võitlusi territoorimi pärast (nn. turf wars), mis mitte ei parandaks, vaid kahjustaks luureandmete kogumist ja analüüsi. Mida me vajame, toonitab kriitika, on rohkem ja paremaid luureagente kohapeal. Washington Times jutustab lookese Keskluureameti (CIA) endisest Tadzhikistani residendist Robert Baerist, kes a. 1994 palus Washingtoni saata talle mõned abilised, kes räägiksid kohalikke keeli (dari ja pashtun), et oleks võimalik usutleda tuhandeid põgenikke Afganistanist. Baer sai vastuseks, et lingviste pole saada, kuid Washington saadab talle neli spetsialisti andma kursusi „soolise ahistamise“ (sexual harassement) vältimiseks.
Teos „9/11“ loetleb kolm peapõhjust, miks sõja eel kogutud luureinfo terroristide ja Iraagi kohta oli puudulik. Esiteks olid nii CIA kui Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) ressursid, eriti inimjõud, madalseisus (nt. ei olnud CIA'l al-Qaida organisatsioonis ainsatki agenti). Teiseks ei tohtinud CIA ja FBI oma andmeid vahetada ega võrrelda. Selle kummalise klausli oli määrustikku lisanud üks Justiitsdepartemangu puupäine bürokraat. Ja kolmandaks olid USA riigipiirid liiga hõredad, et tõhusalt kontrollida võimalike terroristide sissevalgumist.
Mis puutub Ameerika luureasutuste näguripäevadesse, siis on meil praegu tegu lõppetapiga ligi 30 aastat kestnud „saleduskuuris“, mida kadunud president Reagan küll püüdis ümber pöörata, kuid mis on siiski vajutanud oma jälje USA saatusele. See oli Jimmy Carteri valitsusajal, suurelt osalt Watergate'i skandaali ja president Nixoni valede tõttu, kui Kongress alustas USA luurestruktuuri lammutamist. Asepresident Nelson Rockefelleri erikomisjon paljastas a. 1975 CIA nimekirja, mis koosnes 300.00-st illegaalselt hangitud isiku ja asutuse nimest. Selle paljastusega oli hukka mõistetud kogu CIA senine tegevus ning algas luure- ja kaitse-eelarvete kärpimine, mis 1990-ndail aastail, Clintoni ametiajal, sai uut hoogu. Kriitikud märgivad, et USA riigieelarve ülejääk Clintoni valitsuse lõpul oli saavutatud suurelt osalt tänu neile kärbetele, mida Clinton tegi riigi kaitsekulutustes. Niisiis võime sedastada, et kui Iraagi sõda on viltu kiskunud sõjaeelse luure puudulikkuse tõttu, siis on selles süüdi ka Bushile eelnenud valitsuse teod või tegematajätmised.
Luuremaailma pilt on viimase 30 aasta jooksul tundmatuseni muutunud. Sellest annavad vaikset tunnistust FBI arvutid, mis näivad kuuluvat jää-aega ja mille uuendamiseks USA kõrgeimal juurdlusinstantsil ei ole kunagi raha olnud. CIA ülesanded on Nelson Rockefelleri päevist saadik üle kandunud peamiselt Riiklikule Turva-ametile ehk NSA-le (National Security Agency), mille töö on rajatud moodsaimale elektroonikale. See kontrollib ülemaailmselt raadio, telefoni ja interneti kommunikatsioone (nn. signaal-luure) ja „geospetsiaalset infot“ (nn. imagery luure). Washington Times'i kolumnisti Jack Kelly hinnangul moodustab NSA produkt nüüd enamiku sissetulevast luureinfost ja on ühtlasi kõige usaldatavam.
Kui CIA a. 1947 loodi, määrati selle peadirektori kolmeks tähtsamaks ülesandeks juhtida USA luureoperatsioone, teavitada presidenti jooksvaist arenguist ja koordineerida kõigi riiklike luureasutuste tööd. Viimaste arv on nüüd tõusnud viielt 15-le ja, nagu nendib endine lennuvaeministri assistent Jack Kelly, nõuab omaette täistööajaga juhatajat. See oleks variant, mis pakuks praegusele olukorrale ehk parema lahenduse kui „9/11“ erikomisjoni soovitus.
Selleasemel, et luua uus territoorium (turf) lisaks olemasolevale 15-le, võiks Kongress panna ametisse üheainsa uue ametimehe või -naise lisaks senisele ühele. Milline kokkuhoid!
Ameerika päevikust: Rohkem territooriumi?
Arvamus
TRENDING
