Tõrjekampaania esimese kriteeriumi sõnastas USA välisminister Colin Powell juba terrorirünnakute päeval, 11. septembril, järgmiselt: "Iga valitsus, kes terroriste varjab, kaotab oma legitiimsuse suveräänse riigina ja pälvib sama karistust kui need mõrvarid, keda ta varjab."
"New York Times'i" veerukirjanik William Safire ristis selle "Bushi doktriiniks". Sellest lähtudes püstitas Ameerika tuntumaid turvaeksperte Frank Gaffney teise kriteeriumi, et "ainus võimalus likvideerida sellise maa ohtlikkus, on hävitada ta rezhiim".
Võitluse esimene lüli näib nüüd üldjoontes olevat teostatud. Afganistanis on purustatud Talibani terrorirezhiim ja asendatud demokraatliku ajutise valitsusega.
Emmett Tyrrell "The American Spectator'is" ütleb, et "septembri lõpuks olid islami terroristid löödud põgenema - vähemalt need, kes elavad väljaspool terroristlike riikide territooriumeid".
Strateegia järgmine lüli, blokaad, on samuti alanud. Kaitseminister Donald Rumsfeldi andmeil olid aasta algul Ameerika luure eriüksused 68 eri maal ametis kahe peaülesandega: sulustada terrorivõrgu pangaarved ja rahaülekanded ning nõuda terroristide arreteerimist ja väljaandmist. "Me võime vajalikul määral inimesi arreteerida ja luureandmeid koguda," ütles kaitseminister Rumsfeld.
Mõningatel juhtudel võib blokaad terrori mahitajate vastu nõuda pikaajalist heitlust. See kehtib eriti naftariikide (nt. Saudi Araabia või Iraagi) kohta, kes võibolla vaid majandusliku paratamatuse sunnil võivad loobuda terroriste varjamast ja rahastamast. See toimuks siis,kui naftakartell OPEC kaotab täiesti oma monopoliseisundi maailma naftaturul.
Strateegia kolmas lüli, terrorismijuurte väljapuhastamine, seisab peamiselt alles ees. Aasta alguse seisuga oli Afganistani lahinguväljadelt kinni võetud kahtlustatute arv 225, millele Ühendriikidest lisandub samuti mitusada. Ülekuulamised on mõistagi juba alanud, kuid kohtu ette jõuab nendest praeguseil andmeil ainult üks (al-Qaida liikmesuses kahtlustatav Musaui) ning sedagi alles oktoobris.
Hetkel ei ole võimalik mõistatadagi, kui paljud neist juhtudest kohtu ette jõuavad või kui kaua kohtupidamine nende üle kesta võiks, sest selgunud ei ole veel kohaldatav kohtupidamise viiski. Tõenäoliselt tuleb siin arvestada aastatega.
ILMAR MIKIVER