11. septembri tragöödiast saadik on loendamatud vaatlejad püüdnud jõuda selgusele rahvusvahelise terrorismi algpõhjustest („root causes“). On esile tõstetud islami fundamentalismi, sealhulgas Saudi Araabia Wahhabi sekti verejanulist iseloomu, paljude islamiriikide vaesust ja korruptsiooni, aga ka rikaste tööstusriikide, eriti USA, Euroopa ja Jaapani süükaaslust selle korruptsiooni ja vaesuse tekitamises ning põlistamises. Esmajoones on siin süüpingis tööstusriikide põllumajandus-subsiidiumid ning Maailmapank ja Rahvusvaheline Rahandusfond (IMF).
Tegu näib aga olevat teatava tsükliga, milles kõigil neil tegureil on oma osa. „New York Times'i“ välispoliitika ekspert Thomas Friedman, kes viibis hiljuti pikemat aega Iraagis, esitab selle tsükli mudeli, alustades Ühendriikide jätkuvalt tõusvast naftavajadusest:
„See tähendab üha suurenevaid USA naftaimporte Saudi Araabiast. See omakorda tähendab, et Saudi-Araabial on rohkem dollareid jagamiseks Wahhabi fundamentalistlikele evangelistidele, kes kulutavad need usuliste koolide rajamiseks Pakistani. Pakistani talumees ei suuda enam talu pidada meie subsiidiumide tõttu (mis teevad arengumaade põllusaadused lääne omadega võistlusvõimetuiks) ja ta läkitab oma pojad Wahhabi kooli, mis on tasuta ja pakub sooja lõunasööki. Ta pojad õpivad tundma ainult Koraani ja on täiesti ettevalmistamata moodsale elule, kuid nad teavad üht: kõiges nende viletsuses on süüdi Ameerika. Siis ühineb üks poegadest al-Qaidaga ja ta tapetakse USA eriüksuse tules. Ja meie arvame, et võidame sõja terrorismi vastu. Tühi lootus.“ (NYT, 24. sept.)
Friedmani sarkastilisele järeldusele nagu kinnituseks lõppes septembri keskel Cancunis, Mehhikos toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni aastakoosolek häbiväärse krahhiga. Sellest oli oodatud vähemalt mingit esialgset kokkulepet arengumaade ja tööstusmaade vahel — viimaste põllumajandus-subsiidiumide vähendamiseks. Kuid nii USA kui Euroopa delegatsioonid vältisid seda teemat sisepoliitilistel põhjustel (et mitte pahandada oma suurfarmereid), nõnda et arengumaade esindajad marssisid konverentsilt lihtsalt in corpore välja.
Sellega sai masendava tagasilöögi maailma vabakaubandusliikumine, mis pea kõigi ekspertide hinnangul võiks olla just esmaseks teguriks kolmanda maailma vaesuse kaotamisel ja elatustaseme tõstmisel.
Nüüd näib Maailmapank olevat praktiliselt ainus jõud, mis suudaks murda arengumaade allakäigutsüklit. Seda nimelt oma laenutuspraktika muutmise teel, nii et lääne maksumaksjate dollarid ei satuks korruptsiooni soosivate valitsuste riigikassadesse, vaid need investeeritaks otseselt produktiivsetesse ettevõtetesse. Üheks võimaluseks oleks, et abisummad jagataks neile välja alles pärast seda, kui rahastatav projekt on ellu viidud.
Ameerika päevikust: Terrorismi juured
Arvamus
TRENDING
