President Bush on viimastel nädalatel langetanud otsuseid, mis pitseerivad Ühendriikide seisukoha mitmes rahvusvahelises küsimuses ja mida vähemalt üks vaatleja on nimetanud „üle Rubico“ astumiseks. Ajaloost teame, et legendaarne „üle Rubico jõe astuja“ oli Caesar, kes, viies oma leegioni üle selle väikese piirijõe (49.a. e.Kr.), alustas kodusõda Rooma vabariigi vastu ja pani aluse Rooma keisririigile. Meie päevil tähendab see vanarooma kõnekäänd peamiselt otsuse langetamist, millest ei ole enam tagasipöördumist.

President Bushi proklamatsioonidest võivad sellesse kategooriasse kuuluda vähemalt kolm. Üheks neist on taaskinnitus NATO laiendamisele, teiseks — hoiatus ÜRO rahuvalvemissioonide võimalikuks lõpetamiseks ning kolmandaks — uus rõhuasetus Palestiina ja Iisraeli konflikti lahendamispüüdlustes. 1. Erakordselt tähelepanuvääriv oli NATO kandidaatriikide tippkohtumine Riias 5. juulil. President Bush, pöördudes kümne aspirantriigi esindajate poole videolindilt, rõhutas NATO tähtsa uue ülesandena võitlust terrorismi vastu ja ütles, et arvukate uute liikmete kaasamine Kesk- ja Ida-Euroopast „tähistab uue ajastu algust Euroopas ja trans-atlantilistes suhetes“. See oli Bushi esimene kõne NATO teemal pärast 11. septembri tragöödiaid. See tähistas esmakordselt ka Balti ja teiste kandidaatriikide kaasamist võitlusse ülemaailmse terrori vastu. (Teisteks tähtsamateks aspirantideks Riias olid Bulgaaria, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia).

Balti riigid olid päev varem saanud erilise tunnustuse USA Senati vähemusrühma (vabariiklaste) liidrilt Trent Lott'ilt. Lott, kes osales Riia konverentsil, avaldas sõnaselgelt lootust, et Eesti, Läti ja Leedu on nende seas, kes novembrikuisel tippkonverentsil Prahas NATO liikmeiks kutsutakse.

2. 1. juulil, päeval, mil Haagis astus ellu Rahvusvaheline Kriminaalkohus, teatas Bush, et ta võib lähematel kuudel kasutada oma veto-õigust ÜRO Julgeolekunõukogus ja keelduda kinnitamast mitmete rahuvalvemissioonide pikendamist. Juba aprillis oli Bush tühistanud ekspresident Clintoni allkirja Rooma lepingul, millega Rahvusvaheline Kriminaalkohus ellu kutsuti. See kohus ei garanteeri välismail viibivaile ameeriklastele USA konstitutsiooni kohast õiguskaitset ja on seega Ameerika seadusega vastuolus. Bushi valitsus on korduvalt maininud ohtu, et selle põhjal võib alustada ameeriklaste vastu lihtsalt pahatahtlikke kohtuprotsesse. (Mõni aeg tagasi oli Euroopas nt. kõne all USA eksvälisministri Henry Kissingeri kohtusse kaebamine sõjaroimarina.) Bushi tagasiastumine Rooma lepingust on eelkõige mõeldud Ameerika sõjaväelaste põhiseaduslike õiguste kaitseks välismail. Sellest ei saa olla tagasipöördumist.

3. Juuni lõpus pidas president Bush kõne, milles ta pakkus välja uue kontseptsiooni Iisraeli-Palestiina konflikti lahendamiseks. Selleks peavad palestiinlased rajama demokraatliku riigikorra vabade valimiste teel, soovitavalt juba jaanuaris. Natan Sharanski, tuntumaid vene dissidente külma sõja ajal (nüüd Iisraeli asepeaminister), kirjutas selle kohta „Wall Street Journalis“:„Aastaid on üks psühholoogiline Rubico nurjanud igasuguse lootuse ehtsale rahule iisraellaste ja palestiinlaste vahel. Oma möödunudnädalase kõnega viis president Bush aga Ameerika välispoliitika üle selle Rubico“ (WSJ, 3. juuli).

Sharanski hinnangul on seega tehtud lõpp senisele nn. „Lähis-Ida rahuprotsessile“, mida viimased 23 aastat on iseloomustanud korduvad ja alati luhtunud lootused, ning on pandud alus Palestiina demokratiseerimise protsessile, milles peitub konflikti tõeline lahendus.

Üks ühine joon näib olevat kõigil kolmel „Rubico ületamisel“: nendega on paika pandud USA poliitika pikemaks ajaks.

Arvamus

TRENDING