Internetiajastu uusimaks ja võibolla kõige kahtlasemaks produktiks näib kujunevat poliitiliste valimiskapaaniate rahvusvaheline rahastamine. USA tänavuste presidendivalimiste kampaaniasse on interneti kaudu lülitunud juba nt. rootsi, portugali, kanada ja küllap ka teiste maade doonorid, kes rahvusvahelistelt võrgulehekülgedelt kutsuvad maailmakodanikke üles andma oma panust ameerika presidendikandidaatide võitluskassadesse.

Washington Times'is kirjutab selle kohta kolumnist Tony Blankley:

„Loomulikult ei taotle nad George W. Bushi tagasivalimist. Nende püüdluste inspireerijaiks näivad olevat kandidaadid Howard Dean ja Wesley Clark.“ (WT, 7. jaan.)

Uuriva ajakirjaniku Matt Drudge'i andmeil ütleb nt. Kanadas kindral Clarki tugigrupp „CanadaForClark“ oma üleskutses annetajaile: „Ameerikas ei luba seadus anda raha otse ühe teatava kandidaadi kampaania heaks. Aga me võime toetada demokraatiat pooldavaid progressiivseid ameerika organisatsioone nagu Move.On.org, mis teevad oma parima, et levitada Bushi (tegude) inetut tõde ja tutvustada demokraatide läkitust.“ Tähelepanu väärib siin epiteet „progressiivne“, mida vasakpoolsed elitaristid kasutavad tänapäeval „sotsialistliku“ sünonüümina.

Aga mis on siis Move.On.org?

See loodi viis aastat tagasi ainult ühel eesmärgil: astuda välja president Bill Clintoni kaitseks, keda tollal ohustas ametist tagandamine Kongressi poolt. Publikatsiooni The Rant.us tegevtoimetaja Frank Salvato väidab, et nüüd on Move.On.org igas suhtes võrdne poliitilise aktsiooni komiteega (nn. PAC.iga), mille ainsaks ülesandeks on abistada demokraatide parteid.

Salvato lisab: „(Kuid) ta on lasknud rahvusvahelistel organisatsioonidel nagu World Socialist Party (WSP) ja Communist Party USA (CPUSA) ennast manipuleerida, tegutsenud nendega koos sõjavastastes protestiaktsioonides ja koguni jaganud bürooruume USA komparteiga.“

Ei ole siis imestada, miks Ameerika-vastased Euroopas ja liberaalid USA-s on nii ühte nägu. Mõlemate viha president Bushi vastu võrsub ühisest juurest — marksistliku klassivõitluse õpetusest. Ja välismaistele Bushi-vihkajatele tuleb kenasti abiks selliste organisatsioonide nagu Move.On.org vahetalitus. See annab legaalse ilme ükskõik kui suurte summade toimetamisele välismaalt ausa Ameerika presidendikandidaadi kampaaniakassase, olgu siis doonoriks — nagu Tony Blankley ütleb — kas terrorismi toetav Saudi Araabia prints või multimiljardärist valuuta-spekulant (nagu George Soros?).

Lühidalt — praegustes oludes ei ole võimalik kontrollida, kas ja kui suures ulatuses on ühe kandidaadi kampaaniareklaamid ostetud välismaise, potentsiaalselt Ameerika-vaenuliku raha eest. Teisisõnu: kas ja mil määral välismaine raha suunab ja manipuleerib Ühendriikide kõige tähtsamat poliitilist protsessi — presidendi valimist.

Tony Blankley ennustab, et üha enam riike hakkab huvi tundma Ameerika sisepoliitikas osalemise vastu. Ameerika mõju nii sõjalisel ja poliitilisel kui ka majanduslikul ja kultuurilisel alal paneb end üha ulatuslikumalt maksma. Seetõttu on möödapääsmatu, et suureneb nende riikide arv, kes ihaldavad „omada häält“ Ameerika valimistes. Siit tõusetub aga kriitiline küsimus: kuidas peab USA kaitsma oma suveräänsust?

Märkmed: