Juuni algul tegi president Bush Kongressile ettepaneku riikliku julgeoleku põhjalikuks ümberkorraldamiseks. Sel eesmärgil loodaks nimelt uus asutus — Kodumaise Julgeoleku Ministeerium, mis koondaks ühe kastuse alla suurema osa praegu julgeoleku alal eraldi tegutsevatest valitsusorganitest. Ja neid ei ole mitte vähe. Presidendi plaani kohaselt konsolideeriks see ametkondi ja büroosid kaheksast olemasolevast ministeeriumist ja kaheksakümne kaheksast Kongressi komisjonist või alamkomisjonist — kokku ümmarguselt 170 tuhat inimest.

See reformiplaan, mis oleks suurim president Trumani ametiajast saadik, ei hõlma siiski Föderaaljuurdlusbürood (FBI) ega Keskluureametit (CIA), kel on käimas omaette reformialgatus. Kuid uus ministeerium võtaks üle USA rannakaitse (44 tuhat inimest), Immigratsiooni- ja Kodakondsusameti (39 tuhat), tollivalve (22 tuhat) ning rea väiksemaid büroosid ja teenindusi, mil võib olla seost terrorismitõrje või terrorismiohuga.

Sellise terrorismitõrje „peastaabi“ vajadust on mõnedki erikomisjonid ja Kongressi liidrid ennegi toonitanud ja mõned neist on juba kinnitanud Bushile oma nõusolekut uue ministeeriumi rajamisega. Nii ültes nt. Senati enamusrühma juht demokraat Tom Daschle: „On julgustav, et president Bush tunnustab vajadust võtta põhjalikule ümberkorraldusele see viis, kuidas me suhtume Ameerika sisemaisesse julgeolekusse.“ Oma põhilist nõusolekut uue valitsusasutusega kabineti tasandil kinnitasid Senatis ka sagedased Bushi kritiseerijad, demokraadid Joe Lieberman, Edward Kennedy ja Joseph Biden. Kuid rohked kommenteerijad manitsevad ettevaatusele, leides, et uus hiigelsuur riigiasutus võtab paljudelt ülemustelt nende „leiva ära“ ning et seetõttu võib Kongressis oodata sellele kibedat vastuseisu (turf war). Leidub ka kriitikat muudel põhjustel, eriti nende poolt, kes on ise töötanud turva alal. Endine FBI ja Senati luurekomisjoni töötaja Angelo Codovilla põhjendab oma vastuseisu uuele ministeeriumile väitega, mis pärineb juba Machiavellilt (1469—1527), nimelt, et igasugune kaitse terroristi vastu on võimatu, aitab ainult „ofensiiv“, st. tema jälitamine ja hävitamine.

Kõige rohkem sõnavõtte on seni aga põhjustanud nn. profileerimise probleem. „Profileerimine“ on kahtlustatud isiku kinnipidamine tema rassiliste või etniliste tunnusjoonte põhjal. Kuna see võib esile kutsuda kohtuprotsesse politsei või valitsuse vastu rassilise diskrimineerimise süüdistusel, on esinenud juhtumeid, kus nt. FBI on isiku kinnipidamisest loobunud, seda takistanud või tõendmaterjali ära hävitanud. Terrorismitõrje eksperdid kaebavad, et see halvab nende tööd ja võib teha terroristi tabamise võimatuks. Kodanikuõiguste liit ACLU koos viie ajutiselt kinnipeetud noormehega on aga juba kolm Ameerika lennuliini kohtusse kaevanud just diskriminatsiooni süüdistusel.

On niisiis arvata, et presidendi idee ellurakendamine ei osutu just lapsemänguks. Kuid selle idee põhilist väärtust ei saa eitada. Selle sügavama tähenduse on hästi formuleerinud üks „Washington Post'i“ äsjane juhtkiri:

„President Bushi ettepanek on tähendusrikas eelkõige, kuna see tunnustab, et terrorismi oht ei ole mitte mingi mööduv nähtus. See on hirmutav, kuid oluline reaalsus, millest ameeriklastel tuleb hakata aru saama. President võrdles (oma algatust) 1947.a. valitsuse ümberkorraldamisega võitluseks Külmas sõjas. Lootkem, et käesolev võitlus ei kujune nii pikaks ega kulukaks, kuid oma kodanike kaitsel ei tohi ükski valitsus puhata.“ (WP, 7. juuni.)

Märkmed: