Ei ole kerge olla lääne-eurooplane (eriti prantslane või sakslane) ajal, mil USA valitsus heidab sind ühte patta terroririikidega nagu Liibüa või Iraak.
Ja ei ole ka kerge olla ida-eurooplane ajal, mil ühe lugupeetavama suurriigi president nimetab sind „kasvatamatuks“ ja „jõhkraks“ vaid seepärast, et sa toetad Ameerika Ühendriike.
See oli Prantsusmaa riigipea Jacques Chirac, kes 17. veebruaril tegi Brüsselisse kogunenud Euroopa Liidu liikmetele ja liikmekandidaatidele armutu peapesu selle eest, et nad ei „konsulteerinud Euroopa Liiduga“ enne oma toetuse avaldamist president Bushile Iraagi sõja küsimuses, st. et nad ei küsinud Prantsus- ega Saksamaalt selleks luba. Neil tulnuks „suu pidada“, kurjustas Chirac ja ähvardas, et ta võib mõne riigi (nt. Bulgaaria või Rumeenia) kandidatuuri selle eest läbi kukutada.
Chiraci vihapurse kutsus ootuspäraselt esile solvunud dementeeringud kõigi nende nn. „uuseurooplaste“ poolt Eestist Albaaniani, kes vastandina Prantsus- ja Saksamaale peavad ainult Ameerikat võimeliseks garanteerima Euroopa julgeolekut.
Rumeenia president Ion Iliescu nõudis Chiracilt aru, kas Prantsus- ja Saksamaa kelleltki luba küsisid, kui nad jaanuaris sõlmisid nn. Elysée lepingu — Prantsuse-Saksa kaksikliidu ehk „duopoli“, nagu ütles üks vaatleja. See „duopol“ tagab prantslastele ja sakslastele topeltkodakondsuse, kuid tegelikult näib selle eesmärk olevat kindlustada „vana“ Euroopa ülemvõimu „uue“ Euroopa üle.
Uuseurooplaste kaitseks võtab Wall Street Journal’is sõna Eesti ekspeaminister Mart Laar, kirjutades:
„Uus Euroopa on kohale jõudnud omaenda soovide, ideede ja lootustega. Samas on Vana Euroopa lõhestus nüüd kõigile selgesti nähtav. Prantsuse Jacques Chirac paljastas (17. veebr.) oma võimetu viha, kui ta tungis uuseurooplastele kallale selle eest, et nad julgesid välja astuda tugevate transatlantiliste suhete kaitseks.“ (WSJ, 19. veebr.)
„(See intsident) reetis Chiraci üha süveneva viha selle pärast, et paljud Euroopa Liidu liikmed ja liikmekandidaadid ei kavatse tunnustada Prantsuse-Saksa „duopoli“ Euroopa välitsusena… Ehk nagu üks ametiisik ütles — „Chirac on vääramatult pühendunud Ameerika mõju ja võimu nurjamisele, kus see tal iganes võimalik on.“ (WP, 27. veebr.) Teisisõnu: ta on pühendunud Ameerika väljatõrjumisele Euroopast.
Kui see on Prantsuse riigipea ülim eesmärk, siis peab möönma, et ta on oma sõjaplaani ajastanud väga osavalt: just praegu on talle teretulnud liitlasteks peaterrorist Osama bin Laden ja Iraagi massimõrvar Saddam Hussein — rääkimata Hollywoodi raskerelvadest nagu Barbra Streisand ja Harry Belafonte. Kõik need on tegelikult juba sõjas Ameerika vastu. Nende võitlusel ei ole aga suuremat vastukõla „uues“ Euroopas.
Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tshehhi Vabariik, Slovakkia, Sloveenia, Bulgaaria ja Rumeenia on kõik rõhutanud vajadust säilitada transatlantiline koostöö Euroopa ja Ameerika vahel. See on, miks Jim Hoagland nimetas Chiraci raevupurset „tahtmatuks komplimendiks“ president Bushile. Sest nende maade huvides on säilitada Ameerika kaitsejõudude ja institutsioonide kohalolu Euroopas.
Euroopa ja Ameerika vahele tekkinud pinevuse kohta ütleb Laar:
„Uuseurooplaste vaatekohalt ei ole meie süüdi USA-Euroopa vahelistes pingetes. Süüdi on Vana Euroopa.“