USAs on valimiskampaania juba täies hoos. Seda tunnistab mõlema partei eelvalimis-kandidaatide ülesseadmine vabanevatele kohtadele Kongressi Esindajatekojas (435) ja Senatis (34). Enamik neist läheb valimisvõitlusse kohalike probleemide nimel (nagu relvakandmise õigus, avalikud teenindused jm.), mis on vahevalimis-aastal loomulik. Kummalgi suurerakonnal ei näi veel olevat välja kujunenud selgepiirilist ülemaalist platvormi ja seda kahel erineval põhjusel.
Demokraatidel on olnud raskusi oma peaeesmärgi formuleerimisega. Selleks pidanuks olema majanduse stimuleerimine kaitseks ähvardava majandussurutise vastu. See pakkunuks neile võimalust rünnata peasüüdlasena president Bushi maksude alandamise seadust. Nüüd aga ilmneb, et majandussurutis võib juba olla lõppenud ning maksude alandamine sellele ehk koguni kaasa aidanud.
Teiseks põhjuseks on Bushi valitsuse initsiatiivid demokraatide sääraste tähtsate tugigruppide ülemeelitamiseks vabariiklaste poolele nagu seda on ametiühingud (eriti õpetajad), rahvusvähemused (eriti latiinod) ning pensionärid. Demokraadid on olnud sunnitud kaitseseisundisse, mis ilmsesti takistab ühtse valimisplatvormi vastuvõtmist. Vabariiklastel on momendil märksa vähem muresid, eeskätt tänu president Bushi edule sõjas terrorismiga. Bushi populaarsusreitingud püsivad ikka veel 80 piires. Kuid sisepoliitikas on eelpool mainitud initsiatiivid esile kutsunud kohati teravat kriitikat — ja seda tema oma erakonna konservatiivsemalt tiivalt. Küsitakse: kas ei riski Bush liiga paljuga, kui ta mõnede häälte juurdevõitmiseks vasakult loobub oma printsiipidest ja kaotab hääli paremalt?
Selle näiteks võiks olla uus valimiskampaaniate rahastamise eelnõu, mille Bush on lubanud seaduseks kinnitada, kuigi ta on „põhimõtteliselt“ selle vastu. Tõenäoliselt pelgab Bush veto kasutamist, kuna siis võidaks teda süüdistada kokkumängus rahameestega. Rahva huvi selle seaduse vastu on aga väga väike ja vaevalt Bush sellele allakirjutamisega palju hääli võidab.
Konservatiivid on pettunud ka uues koolireformis (nn. Bushi-Kennedy seadus), mis jätab lahendamata õppe edukuse tõstmise ja koolivaliku laiendamise küsimused. Bush laskis utraliberaalsel senaatoril Kennedyl selle seaduse ära „vesistada“ ainult häälte võitmise nimel õpetajate ametiühingutelt, kaebavad konservatiivid.
Samasugune kriitika on tabanud ka äsja presidendi poolt kehtestatud kõrgemaid terasetolle. Need aitavad kindlustada terasetöölistele töökohti järgnevaks kolmeks aastaks. Kuid samas tõusevad kõigi terasest olenevate kaupade hinnad, nii et selle, mille võidavad ametiühingud, kaotavad tarbijad ning väike- ja keskettevõtjad.
Viimane näide: Mehhiko ebaseaduslike immigrantide amnesteerimise idee. Seda reklaamiti kui Bushi kavatsetavat „külakosti“ Mehhiko presidendile Vincente Foxile Bushi äsjasel Ladina-Ameerika ringreisil. Kuid pigem on see mõeldud lähenemiskatsena suurtele mehhiko rahvusgruppidele Kalifornias ja Teksases. Kolumnist Wm. Armstrong on välja arvestanud, et vabariiklased ei saa valimisi võita ilma märgatava lisa-toetuseta nendelt gruppidelt.
USA valimised toimuvad novembri algul. Hetkeseisu iseloomustavad praegu demokraatide jõupingutused oma traditsiooniliste tugigruppide — ametiühingude ja vähemuste — kaitseks vabariiklaste ekspansiooni vastu. See seisneb peamiselt president Bushi seadusandlikes manöövrites, mida vabariiklaste parem tiib peab liiga riskantseteks.
Kas need riskid end ära tasuvad, on küsimus, mis selgub seitsme kuu pärast.
Ameerika päevikust: Valimisaasta „riskid“
Arvamus
TRENDING
