Esmaspäeval-teisipäeval külastas Eestit Ameerika Ühendriikide president George W. Bush. Kuigi ta oli Eestis alla ühe ööpäeva ja nägi Tallinnast väga väikest osa, äratas see visiit rohkem tähelepanu kui teiste riigipeade külaskäigud meie maale.

Eesti ajakirjandus on sageli president Bushi suhtes kriitiline. Ühele ei meeldi tema konservatiivsus, teisele usklikkus, või on põhjuseks Iraagi sõda. Visiidi kohta on juba tulnud nii kiitust kui ka kriitikat. Vaevalt nii lühikese ajavahemiku järel saab erilisi üldistusi teha. Ometi on ajakirjanduses ilmunu ja telerist nähtu mõnegi mõtte tekitanud.

Väga kaitstud külaline

Juba enne Ameerika presidendi saabumist häiris ajakirjanduse hädakisa – Tallinna kesklinn pannakse kinni ja elu jääb seisma. Väikesele elanikekihile tekitatud ebamugavused tehti olulisemaks riiklikest huvidest. Kui kellelgi Tallinna kesklinnas ebamugav on, võiks ta ju kuskile maakohta või väikelinna kolida, kuhu teiste riikide juhid vaevalt kunagi segama tulevad. Ja teadmiseks – Tallinn pole mingi erand. Kui Eesti president Hiinas käis, pandi tema autokolonni läbisõidu ajaks kinni Pekingi tänavad.

Muidugi kaitsti George W. Bushi hoolikalt ja riskidest hoiduti. Ameerika president ei teinud jalutuskäiku Tallinna vanalinnas nagu enamik Eesti pealinna külalisi. 1869 Eesti politseinikku ja teadmata arv ameeriklasi olid selle nimel tegutsemas, et president Bush elu ja tervisega Eestist jälle minema saaks.

Läksin esmaspäeva hommikul Tallinna bussijaamast kesklinna, otsides märke tähtsa külalise peatsest saabumisest. Ma ei näinud midagi silma riivavat ja ei saanud ka millestki erilisest pilti teha. Mõtlesin, et kui 30 aastat tagasi oleks tulnud Leonid Brezhnev, oleksid kõik kohad loosungeid, portreesid ja muud punast pudipadi täis olnud. Nüüd oli kõik korrektne.


Visiidi tähendus

Postimehe lugejate arvates olevat tegemist olnud viisakusvisiidiga. Ameerika president pole ju enne Eestis käinud, küll aga Lätis ja Leedus. Eestis on käinud varem ekspresident Bill Clinton, kaks asepresidenti ja esimene leedi Hillary Clinton. Kui naabrite kadestamine ära unustada, siis tegelikult olevat neid maid üsna palju, kus Ameerika president käinud ei ole. Seekordne visiit olevat kadedaks teinud soomlased.

Kindlasti oli president Bushil ka teisi motiive peale viisakuse. Tema külaskäik näitas Ameerika suhtumist Eestisse ka nendele, kes meie poole viltu vaatavad. Ameerika avaldas oma presidendi suu läbi rahulolu Eesti poliitikaga.

Eesti presidendi ja peaministriga arutas George W. Bush eelkõige maailma valupunkte. Iseenesest on loomulik, et neist räägiti, sest Eesti sõdurid on koos ameeriklastega Iraagis ja Afganistanis. Ainult nende küsimustega vestlused siiski ei piirdunud.

Ehk tuleb viisavabadus

Eesti taotleb Ameerikalt viisavabadust ja nüüd pöörduti selle küsimusega otse president Bushi poole. Kuigi Ameerika presidendil on tohutu võim, ei saa ta kõike ise otsustada. Siiski võib loota, et tema sõna meie kasuks nihutab asjaajamist veidi edasi.

Selle teema tõstatamine oli oluline eestlastele ja Eesti ajakirjanikele. Lennukitäit ajakirjanikke, kes Ameerika presidendiga kaasas käivad, Eesti eriti ei huvitanud. Nende huvialaks on ikka Iraak, Afganistan ja teised „kuumad” kohad, olenemata sellest, kus presidendi lennuk maandub. Postimehes kirjutati, et CNN näitas Ameerika ja Eesti presidentide pressikonverentsi ülekandes ainult oma presidenti, muu ei läinud neile korda.

Kohalik vägikaikavedu

George W. Bush nimetas Eestit usaldusväärseks partneriks demokraatia levitamisel. Talle meeldisid Eesti e-valitsus ja maksusüsteem.

Maksusüsteemi kiitmist kasutas kohe ära peaminister Andrus Ansip. See oli plusspunkt Reformierakonnale nende peakonkurendi Keskerakonna vastu, kes tahab Eestis kehtestada astmelist tulumaksu. Vastukaaluks teatas Keskerakond, et president Bush olevat kiitnud Edgar Savisaart.

Mis teha, järjekordselt sunnitakse meid märkama, et Riigikogu valimised lähenevad. Eesti inimeste häälte püüdmiseks kõlbab kasutada ka Ameerika presidenti.

Märkmed: