Eesti päritolu Steve Jurvetson on USA tuntumaid ja mõjukamaid riskiinvestoreid
Stanfordi ülikooli hiilgavalt lõpetanud Jurvetson võib Eestisse naasta
Need, kes arvavad, et maailma rikkaim eestlane on Enn Pant ning kuulsaim eestlane Carmen Kass, võivad eksida. On veel üks noor ja edukas inimene, kes on veelgi rikkam ja veelgi kuulsam ning avalikult teatab, et on eestlane, kuigi Eesti passi tal pole ning eesti keelt ta ei räägi.
See on Steve Jurvetson (37), USA kuulsamaid riskiinvestoreid, kes aitab raketina maailmakaardile tõusta värsketel revolutsioonilistel IT- ja nanotehnoloogilistel projektidel. Just Jurvetson hoolitses ka selle projekti tähelennu eest, mida tänapäeval Hotmaili tasuta e-postiteenusena tuntakse.
Elad Silicon Valleys, millised on suhted Eestiga?
Minu mõlemad vanemad olid eestlased, nad lahkusid Eestist Teise maailmasõja eel. Tegelikult tutvusid nad Kanadas, siis kolisid USA-sse, kus minagi sündinud olen. Mul on USA kodakondsus, kuid tunnen end eestlasena ja kui küsitakse, kust ma pärit olen, vastan: Eestist.
Steve Jurvetson
• Sündinud 1967. a Arizona osariigis Phoenixis.
• Lõpetanud hiilgavalt keskkooli Texases ja Stanfordi ülikooli Henry Fordi stipendiaadina.
• Töötanud Hewlett-Packardis programmeerijana, ka Apple’i ja NeXT-i turundusosakonnas.
• Mitme firma, sealhulgas Merrill Lynchi nõukogu liige.
• Praegu Draper Fisher Jurvetsoni tegevjuht.
• Kirjutanud kolumne nanotehnoloogiast.
Mis paneb sind end eestlasena tundma?
Olen oma juurte üle väga uhke, minu vanavanaisa vend olid Konstantin Päts. Texases keskkoolis käies tundsin Eesti arengute vastu suurt huvi. Me moodustasime isegi Eesti vabastamise organisatsiooni.
Eestit olen küll külastanud vaid korra, kuid hakkan seda tegema tihedamini, eriti nüüd, kui olen Eestiga seotud projektidesse investeerinud.
Oled osanik USA juhtivas riskikapitalifondis Draper Fisher Jurvetson. Millistesse Eesti-projektidesse raha paigutanud oled?
Eestlaste käekiri on failitõmbamisprojektil Kazaa, internetitelefonil Skype, lisaks on käsil veel mitu paljulubavat arendustööd. Mida sa Eesti konkurentsivõimest IT-vallas arvad?
Eesti arendajad on fantastilised ja suutlikud tegema asju, mida mujal maailmas teha ei suudeta – eriti kiidaks ma Bluemooni meeskonda. Eestis väärtustatakse haridust ning on olemas ettevõtlik vaim. Kuni inimesed õpivad ning tegutsevad kirglikult oma eesmärkide nimel, ei ole midagi saavutamatut. Eesti probleem on kapitali puudus.
Lõpetasid Stanfordi ülikooli ning sind valiti 250 kandidaadi seast toonasesse firmasse Draper Associates (praegusesse Draper Fischer Jurvetsoni), kus tõusid kiiresti edukaks tegevdirektoriks (Fortune Magazine on Jurvetsoni valinud maailma 10 edukaima direktori hulka).
1995. aastal sain tuttavalt kõne, et riskikapitalisti töökoht on vaba. Nii see läks. Internetibuum aitas tol ajal kõvasti edule kaasa – see majandusime tõstis paljud firmad ka jalgele.
Leidsid 1996. aastal noore indialase Sabeer Bhatia, kelle Hotmaili-nimelist tasuta e-posti ideed toetasid 300 000 dollariga. Paar aastat hiljem suutsid selle idee Microsoftile 400 miljoni dollari eest müüa. Kas see oli sinu elutehing?
Kas nüüd just elutehing, aga see kukkus hästi välja. Sellega muutsime maailma. Tegelikult on häid tehinguid palju olnud. Üks oli näiteks kana.com – e-posti tugikontseptsioon.
Milline oli sinu roll Hotmaili tehingu juures?
See oli kahe inimese kahest osast koosnev arendustöö. Mehed arvasid, et tasuta e-posti kontseptsiooni turustamisega tõmbavad nad tähelepanu oma programmeerimistarkvara müügile. Meie soovitasime vaid e-posti juurde jääda. Hotmail ei vajanud suuri investeeringuid, see müüs end ise, sest iga kirja järel oli link, mille kaudu tasuta e-postiga liituda. Näiteks Rootsis oli Hotmail pikka aega peamine e-posti teenus, kuigi selle reklaamimiseks ei kulutatud sentigi.
Eestist ei ole ma palju äriettepanekuid saanud.
Kui suur on sinu varandus?
Oma isiklikust varandusest ma rääkida ei tahaks. Kuid näiteks Draper Fisher Jurvetsonil on umbes 3 miljardit dollarit investeerimiseks. Juhime sellist summat raha.
Oled teinud hiilgava tähelennu otse USA mõjukaimate investorite hulka. Mida veel saavutada on?
Õppida on veel palju – kunagi õppisime interneti võimalusi tundma, nüüd uurime nanotehnoloogiat – see on meie peamine investeerimisvaldkond. Minu eesmärk on saada parimaks investoriks, aidata paljudel firmadel jalad alla saada ning muuta selle läbi maailma.
Eestis sind eriti hästi ei tunta, isegi siinsed IT-gurud oskavad vaid öelda, et on sind mõnel konverentsil näinud. Kas sa oled kunagi mõelnud Eestisse elama kolimisele?
Eestisse kolimine ei ole sugugi välistatud. Kuid võib-olla tulevikus, mitte praegu, kui mul on noor perekond.
Pensionieas?
Kindlasti saab see toimuda pärast seda, kui lapsed on kolledžisse läinud, praegu ei ole võimalik isegi teise linna otsa kolida.