NASA

PUNANE PLANEET: Ameerika Ühendriigid loodavad viia inimese Marsile 2011. aastal.

USA president George W. Bush võib tuleval teisipäeval Washingtonis Kongressi mõlema koja ühisistungil peetavas kõnes välja kuulutada programmi, mis näeb ette inimese saatmise Marsile aastal 2011, kirjutas Inglise päevaleht The Mirror.
Tarmo Hiietamm

Programmi elluviimiseks soovib USA kosmoseagentuur NASA ehitada tuumakütusel töötava mootoriga raketi, mis lubaks liikuda kiirusega kuni 120 000 km tunnis. Praegu on rakettide kiirus 29 000 km tunnis. Kiiruse suurendamisega väheneks teekond Marsile praeguselt kuuelt kuult kahele kuule.
Esialgsete arvutuste järgi tuleb USAl järgmise viie aasta jooksul selle eesmärgi nimel kulutada umbes miljard dollarit.

Seoses selle auahne plaaniga võrdleb ajaleht The Mirror president George W. Bushi John F. Kennedyga, kes kuulutas 1961. aastal välja kava saata inimene hiljemalt 10 aasta jooksul Kuule. See kava sai teoks. Astronaut Neil Armstrong astus esimese inimesena Kuule 20. juulil 1969.

Kui George W. Bush 28. jaanuaril Marsi vallutamise plaaniga siiski mingil põhjusel veel välja ei tule, siis teise variandina teeb ta seda järgmise aasta riigieelarveprojekti esitamisel Kongressile.

USA ajakirjanduse teatel loodab Bush, et Marsile mineku projekt kutsub ameeriklastes esile samasuguse patriotismipuhangu nagu Kennedy Kuu-programm 42 aastat tagasi.

NASA on tuumakütusel töötava raketi ehitamise programmile pannud nime «Prometheus». Prometheus oli kreeka jumal, kes varastas taevast tule ja andis selle inimestele.

NASA juht Sean O´Keefe ütles, et maailmaruumi lennatakse juba 40 aastat ühesuguse kiirusega ning aeg on teha kvalitatiivne hüpe. Uus tehnoloogia lubab tema sõnul lennata kuhu tahes.

USA teebki juba ettevalmistusi Marsi hoolikaks uurimiseks. Tänavu mais ja juunis kavatseb NASA lähetada selle planeedi poole teele kaks kuuerattalist kulgurit (Mars Exploration Rovers – MERs). Kui kõik läheb plaani järgi, siis laskuvad kulgurid punase planeedi vastasküljele 2004. aasta jaanuaris.

Kulgurite kaamerad lubavad päevas läbi uurida sadakond meetrit ümbrust ja otsida üles kõige huvitavamad kivid. Eksperdid loodavad, et kivide sisemusest leiab vastuse Marsi mineviku kohta.

Kulgurite missioon oleneb väga palju laskumise õnnestumisest. Esialgsest 185 võimalikust laskumiskohast oli eelmise aasta lõpul järel veel vaid neli. Lõplik maandumispaik otsustatakse aprillis.

Tasub meenutada, et 1999. aastal NASA katse maandada Marsil kulgur korda ei läinud. Side maandatava kosmoseaparaadiga katkes pärast selle sisenemist Marsi atmosfääri.

Ameerika Ühendriikide kõrval peab inimese Marsile saatmise plaane ka Euroopa. Briti Kosmosekeskuse teadusjuhendaja David Hill ütles ajalehele The Mirror, et Euroopa Kosmoseagentuur on võimeline inimese punasele planeedile viima aastatel 2025–2030.

Märkmed: